Kõrge staatusega usumees Nepalist otsib Eestist investoreid

Foto: Eili Arula

Uudised kaugest Nepalist ei jõua meieni just eriti tihti. Sel kevadel ületas Nepal uudistekünnise kogu maailmas sellega, et aprilli lõpus tabas riiki ulatuslik maavärinate laine, mis paraku pea kogu riigi maatasa tegid. Swami Dada sõnutsi on Nepalis praegugi palju piirkondi, kus pole suudetud isegi surnukehi välja kaevata, rääkimata teede korrashoiust ja muust vajalikust infrastruktuurist.

Samas kiidab mees neile raskel ajal appi tulnud vabatahtlike organisatsioone ning ka Nepali kodanikke, kes on andnud kõik, et riik uuesti pärast katastroofi üles ehitada. Oma riigi valitsusele ta ses küsimuses kiidusõnu ei jaga, kuid nendest põhjustest tuleb rohkem juttu loo teises pooles.

Eestlastele kõlab tõenäoliselt kummaliselt, et üks usumees püüab ajada Euroopas põllumajanduse asja, kuid Swami Dada pole pelgalt jumalasõna levitaja ja hingehoidja. Ta on võtnud oma südameasjaks aidata tuhanded põllumajandusega tegelevad pered Nepalis jalule, otsides selleks ise võimalusi Euroopa Liidust ning ennekõike Eestist.

Tee Eestisse leidis ta tänu oma sõbrale, Hollandist pärit ning praegu Eestis elavale Jos Jansenile, kes mõned aastad tagasi samuti Nepalis elas ning tegeles seal kohalike põllumeeste nõustamisega. Just Janseni ja tema Eesti sõprade kutsel sai Nepali usumees võimaluse siia tulla. Swami Dada ja Jos Janseni tööpraktika Nepalis on näidanud, et toimivaid lahendusi tuleb otsida väljaspoolt Nepali ning neid loodavad nad paari kuu jooksul Euroopast leida.

Palvetamine võrdub kerjamisega

Kuigi inimesed Nepalis peavad swami-staatusega inimest jumala asemikuks maa peal, ei räägi Swami Dada endast kui jumalusest. «Ma ei arva, et üksnes palvetega ja jumala poole pöördumisega saab õndsaks. Ainult palvetamine võrdub minu silmis kerjamisega, tööd on tarvis teha,» kinnitas ta ning see nõue laieneb ennekõike temale endale.

Mungastaatuse ja swami-tiitli saavutas ta juba varases teismeeas ning praeguses vanuses, 40-aastasena, võiks ta tunda end haljal oksal üsna hästi, lasta kogukonnal ennast ümmardada, jagada õnnistusi, õpetusi ja mediteerida. Just nii talitavad paljud teised usuliidrid, kuid Swami Dada on veidi teisest puust.

Ta näeb, et Nepali põllumeeste käed jäävad oma elujärje parandamise osas lühikeseks. Kui Eesti põllumeestel on toetuste näol võimalik loota riigile või Euroopa Liidule, siis Nepali põllumehed võivad sellistest võimalustest vaid und näha. Seetõttu ei aja Swami Dada asju läbi kohalike riiklike organite, sest sealtkaudu ei jõuta kuigi kaugele.

Võrdluseks ilmestab asjaajamisi Nepali valitsusega maailma korruptsioonitabel, kus esimesel kohal ehk kõige väiksema korruptsiooniga riik on Taani ning viimasel, 150. kohal on Põhja-Korea. Selles tabelis asub Eesti 21. ja Nepal 104. kohal.

«Bürokraadid lasevad võimul end mõjutada ning kahjuks on neil väga sügavad taskud,» võttis Swami Dada kokku oma arvamuse riigi juhtide kohta. Taoliste sõnavõttude ja seisukohtade tõttu pole usumees oma kodumaa valitsusliidrite silmis just heas valguses, kuid sellest hoolimata töötab Swami Dada poliitikute kiuste oma rahva hüvanguks edasi.

Selleks, et asjaajamine oleks ametlik ning Nepali riigimehed põllumeestele mõeldud investeeringutele küüsi taha ei saaks, lõi Swami Dada koos Jos Janseniga septembri lõpus Eestis mittetulundusühingu Omkar Ashram. Sama nime kannab ka tema pühamu Nepalis. Ühingu kaudu otsitakse Eestist ja mujaltki Euroopast võimalusi Nepali põllumajanduse arendamiseks.

Saaki saab aastaringselt

Swami Dada rõhutab, et ta ei otsi Euroopast annetusi, vaid tarvis on investeeringuid. «Annetused on ainult ajutine lahendus, mis ei taga inimestele pikaajalisi sissetulekuid. Tänu õigesse kohta suunatud investeeringutele saavad inimesed tööd ja leiba ning mis ehk kõige tähtsam, tagasi oma ammu kaotatud väärikuse,» sõnas mees.

Oma paar kuud vältava Euroopa visiidiga tahab ta tutvustada siinsetele ettevõtetele investeerimisvõimalusi Nepalis, võiks isegi öelda, et avada siinsete ettevõtjate jaoks Nepali turu.

Nepalis on väga viljakas pinnas ning mitmekesine maastik. Swami Dada sõnutsi on seal võimalik kunstlike väetisteta saada põldudelt väga head saaki. Teiseks Nepali põllumajanduse eeliseks on kliima, nimelt õnnestub seal saaki kasvatada aastaringselt.

Siiski on seal maal puudus elementaarsetest põllumajanduse arendamiseks tarvilikest vahenditest, alustades korralikust niisutussüsteemist ja tehnikast, lõpetades turustamise ja logistikaga. Samas kinnitas usumees, et kõik need takistused on õigete teadmiste ja targalt tehtud investeeringutega ületatavad.

Ainuüksi tema pühamu piirkonnas vajavad otsest abi ligi üheksa tuhat põllumajandusega tegelevat perekonda. Täpset inimeste arvu ei osanud Swami Dada öelda, sest mõnes perekonnas on viis liiget ja mõnes võib neid olla isegi viisteist, ta on enda jaoks kogunud andmebaasi, milles on üles märgitud abi vajavate perekondade hulk. Suurusjärk on igal juhul muljetavaldav.

Roheline kohv ja Himaalaja ürdid

Mees on teadlik, et ka Eestis ning Euroopas pole olukord põllumajanduses kuigivõrd kiita. Ta on kursis raskustega piimandussektoris ning teab, et siinmail möllab seakatk. Mis puutub piimandusse ja põllumeestesse, kes on Eestis hädas oma piimakarja likvideerimisega, siis Swami Dada võtaks hea meelega vastu Eestis kombinaati saatmist ootavad lehmad. «Meil on niivõrd suur piimapuudus, et oleksime nõus kõik lehmad vastu võtma, kellest Eesti põllumehed loobuma peavad,» rääkis ta.

Siiski teab ta, et pole võimalik lihtsalt lehmad siin kokku pakkida, nad Nepali saata ning seal kohe edukas piimaäri püsti panna. Veel rõhutas mees, et Nepal ei soovi piima ilma rahata, vaid inimesed oleksid selle eest nõus maksma väärilist hinda. Praegu maksab lehmapiimaliiter seal kaubanduses pea kaks korda rohkem kui siin. Lisaks arvas Swami Dada, et Nepalis võiks kasvatada kitsekarju. «Kitsed on lehmadest väiksemad, nende kasvatamine ei nõua suuri farmikomplekse. Nende kasvatamisega saaksid tegeleda põllumehed, kellel pole maad laialt käes,» arutles ta.

Tulusaks äriks, mida Nepalis arendada, peab Swami Dada veel ürditaimede, tee ja kohvi kasvatamist. Mägisemas piirkonnas kasvavad rohelised kohvioad, mille saak läheb enamjaolt raisku. «Kohalikud ei oska sellega midagi peale hakata, nad ei saa seda oma loomadele sööta ega saa sellest ise söönuks, kuid rohelisel kohvioal on väga palju meditsiinilisi raviomadusi,» tutvustas Nepali usumees, kes teab tänu kirurgiaalasele kõrgharidusele meditsiinist palju.

Mis puutub rohelistesse kohviubadesse, siis Lääne ühiskonnas on need tuntud kaalulangetustablettide koostisosana, kuid Swami Dada sõnutsi on sel hinnalisel taimel rohkelt kasutusvõimalusi ning just seetõttu tuleks rohelist kohviuba väärindada ja leida sellele turg ka väljaspool Nepali.

Veel mainis mees, et Nepalis Himaalaja piirkonnas kasvab üle saja tuhande erineva ürditaime, mis praegu vohavad praktiliselt jõude. Neid kasvatavad ja tarvitavad peaasjalikult kohalikud vaid oma tarbeks. Soovides, et nendest rohkem tulu oleks, on tarvis kasvatust süstematiseerida ja leida moodused turustamiseks. Mõned Euroopa farmaatsiaettevõtted on leidnud võimaluse Himaalaja taimede impordiks ning neist ravimite valmistamiseks, kuid taolistest ettevõtmistest pole seni Nepali põllumeeste jaoks tulu tekkinud.

Swami Dada on investeeringute otsimisel seadnud põhirõhu just piimakarja arendusele, taimede ning vilja kasvatusele. Piimafarmide loomisega paralleelselt tahab ta arendada toidu, naturaalväetiste ning biogaasi tootmist.

Oma ettevõtmistes on ta jätnud kõrvale kõiksugused loomakasvatused, mis peavad lõppema lihatootmisega. See on ainuke koht, kus tema usulised tõekspidamised takistuseks saavad. «Ma olen taimetoitlane ning ei söö midagi, mis on tapetud. Selle tõttu ei saa ma ka propageerida hukkamist eeldavaid ettevõtmisi,» tunnistas ta.

Mis puutub eesmärkidesse Euroopas viibimise aja jooksul, siis ainult teadmistest ja kontaktidest tema jaoks ei piisa. Ta on tulnud liiga kaugele, et pärast kaht kuud minna Nepali tagasi ja öelda kohalikele lakooniliselt, et asjaga tegeletakse. «Minu peale loodavad kümned tuhanded inimesed, kes võitlevad iga päev nälja ja vaesusega. Neil pole enam kellelegi loota. Mul on kohustus leida investeeringud, et nemad saaksid inimväärse elu,» kinnitas Swami Dada.

Swami Dada elukäik

Usunimi

Tema pühadus Swami VedChaitanya Shashwat Pallav

Kodanikunimi Surya Bikram Rana

Religioon hinduism

Sündinud 20. IX 1975 Singapuris

Haridus

1993 lõpetas St. Xavier kolledži New Delhis

1999 bakalaureusekraad kirurgi erialal Delhi ülikoolist

2003 magistrikraad kirurgi erialal Delhi ülikoolist

Usulised tiitlid

alates 16. septembrist 1984 munk

alates 16. septembrist 1987 swami

Taust

Surya Bikram Rana kuulub kuningliku Rana perekonna hulka, kes valitsesid Nepali aastatel 1846 kuni 1951

Hobid

sotsiaalse abi osutamine, maalimine, muusika, jooga ja meditatsioon, reisimine

Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.