Saagikoristus on kehvem kui mullu

Kombain talirüpsi koristamas.

FOTO: Andrus Kopliste / Järva Teataja

Septembri keskpaigaks olid põllumehed koristanud küll üle poole saagist, kuid vähem kui mullu, seda ebasoodsa ilma tõttu.

15. septembriks oli koristatud 78 protsenti teravilja, 57 protsenti rapsi ja rüpsi ning 52 protsenti kartuli kasvupinnast, teatas statistikaamet. Mullu samaks ajaks oli koristatud 93 protsenti teravilja, 82 protsenti rapsi ja rüpsi ning 54 protsenti kartuli kasvupinnast.

Talivilja valmimine ja koristusaeg langes statistikaameti teatel enamasti augusti kuivale perioodile, suvivilja koristamise ajaks olid ilmaolud muutunud juba ebasoodsaks.

Taliteraviljast on koristatud 91 protsenti, suviteraviljast 72 protsenti. Suviviljadest on otra koristatud 85 protsenti, kaera 61 protsenti ja suvinisu 53 protsenti. Samuti on talirapsi ja -rüpsi koristatud 96 protsenti, suvirapsi ja -rüpsi 11 protsenti.

Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis tänavu teravilja 352 800 hektaril, sellest on teraks koristatud 78 protsenti. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 4593 kilogrammi teravilja. Osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.

Rapsi ja rüpsi kasvatati kokku 70 800 hektaril. Enamik talirapsist ja -rüpsist on koristatud, enamik suvirapsist ja -rüpsist aga on veel koristamata. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 3156 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.

Kartulit kasvatati 5800 hektaril, millest 52 protsendil on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 24 tonni kartuleid.

Populaarne

Tagasi üles