/nginx/o/2015/09/14/4489089t1heba0.jpg)
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tervitab valitsuse otsust eraldada sektorile 7,6 miljoni eurot üleminekutoetusi, ent loodab, et riigikogu suurendab eelarve vastuvõtmisel summat.
Põllumehed loodavad kriisiabi summa suurenemist riigikogus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On äärmiselt tervitatav, et valitsus on teadvustanud seda, et põllumajanduses, eriti seakasvatuses ja piimatootmises, on kriis. Praegu on iga samm positiivne,» ütles koja juhataja Roomet Sõrmus BNSile.
Tema sõnul ei ole põllumeeste soov saada riigilt katet saamata jäänud kasumile, vaid saavutada võrdne kohtlemine. «Euroopa Liidus kehtib ühtne põllumajanduspoliitika ning ka üleminekutoetused on osa sellest poliitikast. Tahame, et meid koheldaks võrdselt teiste riikide põllumeestega,» ütles Sõrmus.
«Siin on selgelt tegu konkurentsiküsimusega – kui Leedu ja Läti maksavad toetusi ja me ei maksa, on meie põllumehed oluliselt halvemas olukorras; sisuliselt oleks sellisel juhul olukord, kus meie peame tootmist vähendama, ent nemad mitte,» selgitas ta.
Samas tõdes Sõrmus, et praegu on veel ebaselge, milliseks pakett täpselt kujuneb. «Veel pole päris kindel ka see, kuidas hakkavad toimima teised valitsuse ette nähtud meetmed – näiteks praegu pole meie andmetel veel rakendunud kolmanda seakatku tsooni seakasvatajate hinnavahe korvamise meede,» ütles ta ja märkis, et sellest sõltub palju.
Samuti on Sõrmuse sõnul ebaselge, kuidas toetust Euroopa Liidu tasemel käsitletakse ning mis on selle laiem kontekst. «Pole veel kindel, kas komisjon lubab erakorralisele toetusele riigipoolset lisa maksta. Kui jah, siis on see summa tegelikult ainult võrdse konkurentsipositsiooni tagamiseks vajalik. Kui ei, on see tõepoolest käsitletav üleminekutoetusena,» rääkis ta.
«Kokkuvõtteks – eraldatav summa annab selge leevenduse sektoris valitsevale kriisile, ent siiski usume, et riigikogus on võimalus positsiooni parandada ja loodame, et summasid suurendada,» ütles Sõrmus.
«Valitsus otsustas eelarveläbirääkimistel eraldada raskustes põllumajandussektorile täiendavalt 7,6 miljonit eurot. See on lisa Euroopa Komisjonilt Eesti põllumeestele lubatud 7,56 miljonile eurole. Kui liikmesriigid saavad komisjonilt loa ka omapoolseteks lisamakseteks, siis makstakse Eesti riigi eraldatavast 7,6 miljonist 3 miljonit eurot välja juba tänavu,» ütles maaeluminister Urmas Kruuse BNSile.
«Kui lisamaksete luba ei tule, makstakse kogu summa välja 2016. aastal. Praegu teame, et Euroopa Komisjoni reeglid saavad selgemaks pärast 1. oktoobrit, kui toimub ekspertgrupi kohtumine,» selgitas ta.
«Kutsusin piimasektori esindajad kokku 29. septembriks, et arutada läbi, kuidas täpselt hakkab toimuma riigipoolse kriisiabi maksmine. Seejärel arutame kriisiabi maksmise läbi ka põllumajanduse ja maaelu arengu nõukoguga,» rääkis Kruuse.
Euroopa Komisjoni otsuse järgi makstakse Euroopa Liidu põllumajandussektorile 500 miljonit eurot abi; sellest 420 miljonit jaotatakse kriisabiks 28 liikmesriigi piima- ja sealihatootjatele. Eesti põllumehed saavad komisjoni ettepaneku kohaselt piima- ja sealihasektori kriisiabiks 7,6 miljonit eurot.