Tehnikatootja: masinad lähevad võimsamaks, kuid inimest ei asenda

Põllumeeste traktorite paraad. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Põllutehnikatootjale tähendavad kiired muutused pidevaid investeeringuid arendusse ning ideede laenamist ja üle võtmist teistestki tööstusharudest. Seda ka ajal, mil traktorite või kombainide müük on madalseisus ja mitmetes riikides on müüginumbrid kukkunud ligi poole võrra.

Kohtume Jan-Hendrik Mohriga Saksamaal Magdeburgis pressiüritusel CLAASi ja nende Eesti partneri Konekesko kutsel tehnikatootja uusima, alles järgmisel hooajal müüki tuleva tehnika esitlusel.

Kuidas läheb uue põlluharimistehnika müük praegu Euroopas ja laiemalt maailmas?

Maailma toiduhinnad on langenud juba pikka aega, eriti piima ja liha hind. See on seadnud tootjad raskesse olukorda ja teinud nad ka uude tehnikasse investeerimise suhtes ettevaatlikuks.

Enamike tootjate müüginumbrid langesid eelmisel aastal ja madalseis on jätkunud ka tänavu. Meie jaoks on praegu positiivne see, et oleme kokkuvõttes suutnud oma müüginumbrid hoida samal tasemel. Loomulikult soovime kasvada, kuid praegust turuseisu arvestades on võit seegi, kui ei kaota midagi.

Mida olete teinud selleks, et üleüldises languses enda müüginumbreid enam-vähem samal tasemel hoida?

Üks asi on suhtumine – meil on väga selgelt sihiks võetud eesmärk hoida oma müüginumbreid. Konkurents on tihe ja ootama ei saa jääda. Endast tuleb igal hetkel parim anda.

Teiseks oleme laienenud uutele turgudele, mis aitab kompenseerida langust meie koduturul Euroopas, kust tuleb praegu 70% tulust. Mujal maailmas on veel palju ärakasutamata võimalusi.

Strateegiliselt on meie sihiks laieneda Põhja-Ameerikas, Aasias ja ka Ida-Euroopas. Oleme teinud suuri investeeringuid näiteks Kanadasse ja Venemaale, kus avasime uue tehase. Samuti ostsime firma Hiinas ning oleme avanud piirkondlikud üksused Ukrainas, Tais, Rumeenias, Austrias ja Brasiilias. Need investeeringud on aidanud tulusid hoida ja loonud eeldused uueks kasvuks.

Mida te prognoosite, kui kaua praegune madalseis veel kestab?

Langused või kriisid kestavad põllumajanduses tavaliselt 2–3 aastat. Praegu on käimas teine aasta, mis tähendab, et oleme umbes poole tee peal. Leidub ka teistsuguseid arvamusi, aga mina ei näe väga kiiret taastumist.

Mille poolest erineb käesolev madalseis varasematest langustest või kriisidest?

Praegu ei ole kriis, vaid lihtsalt turulangus, mis on normaalne tsükli osa. Selle enam kui 30 aasta jooksul, mis mina olen põllumajandussektoris töötanud, olen ma näinud väga kiireid kasvuperioode, aga ka suuri langusi. See käib äri juurde.

Millised on selle languse peamised põhjused?

Sel korral ei ole ainult ühte põhjust, nagu näiteks 1993. aastal oli selleks põllumajandustoetuste juriidilise keskkonna loomisega seoses tekkinud Lääne-Euroopa talunike ebakindlus selles osas, kuivõrd nad saavad investeeringuid teha, või siis 1998. aastal oli tagamaaks Venemaa majanduskriis.

Praegune madalseis on segu finantsilistest ja poliitilistest põhjustest. Ühelt poolt toiduhindade langus maailmaturul või siis Argentiina majanduslangus, aga kahtlemata on mõju avaldanud ka poliitilised pinged Ida-Euroopas.

Millistes riikides on praegu kõige keerulisem ja kus lihtsam, kui nii võib öelda?

Kõige raskem on kahtlemata Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, kus näiteks kombainide müük on viimase pooleteise aastaga langenud 40–45%. See on maailmas üks suurimaid langusi.

Euroopas on langus võrreldes Ameerikaga väiksem, kuid siingi pole midagi hõisata. Isegi Saksamaal, mis on tavaliselt väga stabiilne turg, on traktorite müük langenud 15%.

Kuidas teil Eestis läheb?

Ka Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis on teatav langus, kui vaadata uute masinate registreerimisi. Aga me näeme neis riikides, sealhulgas Eestis, põllumajandust tublisti edasi arenemas, ja see on põhjus, miks oleme tugevdanud koostööd näiteks Konekeskoga, kes müüb edaspidi Eestis ainult meie traktoreid. Tahame Eestis CLAASi traktoritega turuosa arvestatavalt juurde võita.  

Kas suuremad müüginumbrid tähendavad, et tulete ka hinnas allapoole?

Seda ilmselt mitte. Muidugi me ei tea, mida konkurendid teevad. Võimalik, et peame vastama kuidagi konkurentide sammudele.

CLAAS on laienenud jõudsalt mitmel pool maailmas. Olete te kunagi mõelnud tehase avamisele Eestis?

Kahtlemata oleme mõelnud Baltikumile kui ühele võimalikule piirkonnale, aga ennekõike peame siin üles ehitama tugeva tarnijate võrgustiku. Alles seejärel võib mõelda tehase rajamisele, nii tegime näiteks Ungaris, kus alustasime samuti tarnijate võrgustikust.

Tavaliselt asuvad meie tehased suurtes põllumajandusriikides. Näiteks Venemaa oli meie prioriteet ja sinna investeerisime 120 miljonit eurot. Venemaal on meeletult palju põllumaad, mille harimiseks tahame oma tehnikat pakkuda.

Aga me näeme suurt potentsiaali ka Balti riikide ja Soome põllumajandusel.

Mille poolest on Eesti erinev teistest turgudest? Kas te üldse vaatate Eestit eraldiseisvalt?

Iga riik on eraldi üksus, olgu see nii väike kui tahes, ent muidugi vaatame Baltikumi ka tervikuna.

Igal turul on omad eripärad. Näiteks mõnedele riikidele on iseloomulikud väga suured farmid, teistele jällegi väiksema suurusega peretalud. See tähendab, et nõudlus on erineva võimsusega masinate järele.

Eestis kasutatakse üldiselt palju moodsat tehnikat. Meile tundub, et Saksa päritolu firmana on meil Eestis ja näiteks Soomeski teatav eelis, sest neis riikides usaldatakse ja teatakse Saksa kvaliteeti.  

Millised on põlluharimistehnoloogia arengus viimased trendid ja kõige kuumem sõna?

Suures plaanis on tootjate eesmärgiks masinad, mis oleksid maksimaalselt võimekad minimaalse kütusekuluga ehk palju tööd tehakse tehnika efektiivsuse tõstmise nimel.

Teine aspekt on järjest keerukam elektroonika. Tänapäeva moodne põllutöömasin on elektroonikat pilgeni täis. See tähendab tootja jaoks pidevat arendust ja suuri investeeringuid ning farmerile jällegi järjest efektiivsemat talu juhtimist.

Mis te arvate, kas tehnoloogia mõjutab põllumajandust või põllumajandus tehnoloogiat? Kumba pidi see kaalukauss rohkem kaldu on?

Muidugi võib vastata nii- ja naapidi. Kahtlemata on põllumajandus võitnud palju tehnika arengust ja ka sellest, et põllumajandusse on üle võetud ideid teistest tööstusharudest, kui rääkida igasugu sensoritest ja automaatsetest süsteemidest.

Kas te kujutate ette päeva, mil inimest polegi enam põllutöödel vaja ja kogu töö teevad ära masinad ise?

Juba 25 aastat tagasi oli CLAASis juttu tehastest, kus pole tööl ühtegi inimest ning masinad teevad kogu töö ära. Seda ei ole juhtunud.

Ma arvan, et põllutehnika muutub veelgi automatiseeritumaks ja nutikamaks, võib-olla on ühed juhtivad masinad ja teised n-ö juhtivat masinat jäljendavad masinad, aga ikkagi inimene suunab kogu protsessi.

Masinate võimekus järjest suureneb. Paljudes riikides on see hädavajalik, sest elanikkond linnastub ja maapiirkondades on tõsine tööjõupuudus.

Põllumajandus ei saa ju koos inimestega linna kolida. See jääb ikka maale, mis tähendab, et vaja läheb lihtsalt võimsamaid masinaid, mis teeksid inimeste eest rohkem tööd ära.

Aga ma ei kujuta ette, et inimest hakkaksid põllutöödel asendama täielikult masinad, süsteemid või arvutid. Inimest ei saa tehnikaga asendada.

Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu edendaja.