Täna tulevad Tallinna Toompeale protestima Eesti põllumehed, kes nõuavad, et riik neile lisatoetust maksaks, kuna juba aasta aega väga madalal olnud piima hind suretab neid ükshaaval välja. Sama probleemiga on aga hädas peaaegu kogu maailma farmerid.
Näiteks maailma suurim piimaeksportija Uus-Meremaa, kus veel paar aastat tagasi räägiti «valge kulla palavikust» ja põllumehed vahetasid massiliselt tegutsemisala, et soodsast piimahinnast võita, on suures hädas, kuna piima hind on langenud kümne aasta madalaimale tasemele, kirjutas eelmisel kuul Economist.
Sealne maailma suurim piimaekspordi ühistu Fonterra teatas augustis, et nad suudavad oma tootjatele maksta järgmise poole aasta jooksul vähem kui poole sellest, mis kõigest kaks aastat tagasi, ning see on paljudele farmeritele vähem kui tootmise omahind.
Ühistööd napib
Economist tõi esile kolm põhjust, miks piimakaubanduses asjad halvasti on läinud: maailma suurima piimaimportija Hiina majanduse jahtumine; Euroopa Liidu piimakvootide kaotamine selle aasta alguses, mistõttu on toodangut oluliselt kasvatanud teiste seas ka niigi suured tootjad Saksamaa ja Holland; Venemaa impordikeeld Euroopa Liidu toiduainetele.
Olukorra leevendamiseks ostab Fonterra ühistu piima oma tootjatelt kokku veidi kallimalt ja käsitleb seda laenuna, millelt kaks aastat intressi ei koguta. Farmerid peavad selle tagasi maksma ainult juhul, kui hind tõuseb praegusest ligi kaks korda kõrgemale.
Eesti ühe suurima piimaühistu EPIKO juht Üllas Hunt on kahe käega sellise lähenemise poolt, kuid Eestis nii suurt ja hästi kapitaliseeritud ühistutegevust ei ole. «See on fantastiliselt hea näide, kuidas konsolideeritud tegevuse abil on võimalik jõuda farmi tasemel jätkusuutliku tegevuseni,» lausus ta.
Hundi sõnul on ka Eestis viimastel aastatel rohkem rääkima hakatud suuremast ühistegevusest.
«Oleme kogu aeg suure maailma tõmbetuules ja hästi haavatavad. Ühelt poolt oleme väikesed ja teisalt on kapitaliseeritus madal,» rääkis ta. «See võiks olla eesmärk ja visioon ning viimastel aastatel on peetud ka läbirääkimisi, et jõuda sellise suure ühisettevõtteni, et hakata tagavara koguma ja oma turujõudu suurendama.»
Ka mitme teise Eesti piimandusettevõtja sõnul ei ole piima kallinemist praegu kuskilt näha ning ainus realistlik ja jätkusuutlik pääsetee oleks tootjate ja lõpuks ka tööstuste ühinemine, kuid seda ei tee jonnakad eestlased enne, kui kõik muud võimalused on ammendunud.
Uus-Meremaal loodetakse, et nõudlus piima järele taastub aasta jooksul. Tuleb aga arvesse võtta, et Hiina on hakanud ise üha rohkem piima tootma, et rahuldada Venemaa piimavajadust. Kui aga Hiina ja Euroopa piimatoodang mõlemad suurenevad, siis võib piima hind maailmaturul veelgi langeda.
Ka üldindeks kukub
Toorpiima madal hind on jõudnud ka Eesti poelettidele: liitrise kilepiima hind on langenud juba suisa 43–45 sendini.
Selveri kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid ütles septembri alguses Postimehele, et piima poehinnad sõltuvad sellest, mis hindadega on võimalik tooteid tarnijatelt hulgi osta, ning konkurentsist jaeturul. «Piima puhul on tegu nõutud tootega ning seega püütakse hoida kaupluse juurdehindlus populaarsematele toodetele võimalikult madal,» lausus ta.
Piim ei ole muuseas ainus toiduaine, mis kogu maailmas praegu odavneb. ÜRO indeks, mis väljendab 73 toiduaine hinnaliikumisi, kukkus augustis 5,2 protsenti, mis on selle suurim langus alates 2008. aasta detsembrist. Indeks on langenud juba kümme järjestikust kuud, mis on pikim langus alates 1998. aastast.
