Põllumehed soovivad seakatku tõttu liha eraladustamisele riigi toetust

Seakatk

FOTO: Kristjan Teedema / Postimees

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit saatsid täna Vabariigi Valitsusele pöördumise, mis taotleb erakorraliste abimeetmete kasutuselevõttu seoses sigade Aafrika katku edasise levikuga. 

Liitude sõnul pole praegu võimalusi kolmandas tsoonis peetavate tervete sigade realiseerimiseks, sest lihatöötlejatel puudub majanduslik huvi koguda liha, mis nõuab töötlemist 80 kraadi juures ning mida pole võimalik realiseerida. Seetõttu tuleks alustada viivitamatult sealiha eraladustamist ning riigil kompenseerida lihatöötlejatele ladustamiskulud.

Peale selle tuleks toidutööstustele kompenseerida kulud, mis tekivad tooraine või toodangu hävitamisel, kui laboriuuringu põhjal pandud diagnoos on pantud tagantjärele juba töötlemisettevõttes olevale sealihale või sellest tehtud tootele. Samuti tuleks kompenseerida kulud, kui sõltuvalt episotoloogilisest olukorrast on tsoonide piire muudetud ning hävitamisele kuulub seetõttu terve looma liha, seisab pöördumises.

Tsoonide kehtestamise reeglid tuleks liitude sõnul muuta läbipaistvamaks ning kõrgendatud bioohutusmeetmete täitmisel ei peaks farmidele kehtima mitte katkutsooni, vaid ohutsooni reeglid. Kogu Baltikumi katkutsooniks kuulutamine vajab kiiret poliitilist kokkulepet, kuid see ei pruugi tulla kiiresti, on liitude seisukoht.

Hetkel on põllumeeste esindajate arvates teravaimaks probleemiks see, et tervetele sigadele tehtud riiklike piirangute tõttu puudub väljund sigade realiseerimiseks, tootmisprotsessi pole aga võimalik väga lühikese aja jooksul peatada – see võib põhjustada seakasvatajatele pankrotiseisundi, kus lahenduseks viiakse sigalate võtmed vallamajadesse.

Lisaks soovivad liidud, et jahimehed saaksid katku edasise leviku tõkestamiseks riikliku tellimuse korras ülesandeks küttida metssigu vabalt valitud viisidel. Korjuste transpordiks ja käitlemiseks saaks appi kaasata näiteks kaitseväge.

Populaarne

Tagasi üles