:format(webp)/nginx/o/2015/07/31/4336007t1hb533.jpg)
PRIA andmetel oli Eestis 1. mai seisuga 353 530 siga, kes annavad tööd mitmele tuhandele inimesele.
Seakasvatus annab tööd mitmele tuhandele inimesele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Erinevatel hinnangutel on see otsene töö 2000 inimesele, kuid seakasvatusega on seotud söödatööstus, transpordifirmad, ravimifirmad, söödalisandite tootmine ning kaudne mõju on palju suurem,» rääkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna esimees ja Viru Lihaühistu tegevjuht Riho Kaselo.
Umbes kolm protsenti farmidest annab 90 protsenti toodangust, sest umbes 900 registreeritud pidajast 30 firmat on intensiivse tootmisega suurfarmid. Eelmisel aastal eksporditi 110 000 siga.
Umbes samas mahus imporditi Eestisse sealiha. Kaselo ütles, et Eesti isevarustatus sealihaga väheneb kiiresti, sest 2015. aasta esimese kuue kuuga on vähenenud emiste arv 5000 võrra ning sellest tulenevalt toodetakse ilmselt sel aastal 100 000 nuumsiga vähem (u 720 000 asemel 620 000).
Euroopa Liit on küll andnud toetust eraladustamiseks, kuid Eestis on selle maht nullilähedane ning kombinaatide ladudesse liha varumine ei ole mõjutanud ka eelnevast kogemusest lähtudes seakasvataja olukorda.
Otsene mõju tuleneb biohutusnõuete karmistumisest katku tõttu ja kauplemispiirangutest. Kõigi nõuete täitmiseks on vaja ka lisavahendeid olukorras, kus iga toodetud lihakilogramm toob kahjumit olenevalt farmist 10–30 senti.
«Tulevikuprognoos on halb, sest seakasvatuse taasalustamiseks farmis, mille sead lähevad katku tõttu hävitamisele, raha ei jätku,» ütles Kaselo. Kui kitsendustega tsoonis langeb liha hind veelgi, on sektorist väljujaid palju ning Eesti astub sealiha peamiselt importivate maade nimekirja.