Maamajanduslik nõu muutub lihtsamini kättesaadavaks

Anette Parksepp
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd peavad Vene lehmad ka Euroopa lehmade töö ära tegema.
Nüüd peavad Vene lehmad ka Euroopa lehmade töö ära tegema. Foto: SCANPIX

Põllumajandusministeerium sõlmis lepingu põllu- ja maamajandusliku nõustamisteenuse osutaja riigihanke võitnud Maaelu Edendamise Sihtasutusega (MES) nõustamisteenuse pakkumiseks kõigis Eesti maakondades. Lepingu alusel toetatakse Eesti maaelu arengukava raames nõustamisteenuste ostmist aastatel 2015-2021 kokku 8,2 miljoni euroga.

«Põllumajandusalase nõu kättesaadavus peaks uuel perioodil tootjate jaoks oluliselt paranema tänu muudatusele rahastamissüsteemis – tootjad ei  pea enam toetust tagantjärele taotlema,» ütles maaeluminister Urmas Kruuse. «Tootja maksab nõuande eest vaid omaosaluse ning toetust taotleb põllumeeste eest Maaelu Edendamise sihtasutus.» Ta lisas, et nõustamisteenuste korraldamine ühe organisatsiooni kaudu tagab ühtlase kvaliteediga nõuande üle Eestis ning panustab nõustamissüsteemi arendamisse.

Nõuandeteenistuse kaudu saavad põllumajandustootjad nii erialast (nt taimekasvatus, loomakasvatus, nõuetele vastavus, põllumajandussaaduste töötlemine, tööohutus) kui majandus- ja juhtimisalast nõu. Lisaks hakatakse toetama nõustamisteenust mentorluse vormis, kus tugiisikuks võib olla konsulent või ka teine kogemustega põllumajandustootja. Tootjatel on võimalik saada toetatavat nõu alates lepingu sõlmimisest.

Uue nõuandesüsteemi eesmärk on pakkuda varasemast spetsiifilisemat ja kvaliteetsemat nõuannet, selgitas Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Andres Vinni. Selle tagamiseks on peamine rõhk koostööl teadusasutustega, kes hakkavad senisest enam tegelema konsulentide koolitamise ja neile uuema teadusinfo edastamisega, märkis ta. Samuti plaanib sihtasutus hakata aktiivsemalt tegelema konsulentide värbamisega, et tagada süsteemi jätkusuutlikkus.

MES peab nõuandesüsteemi toimimiseks lähiajal üles ehitama senisest põhjalikuma organisatsioonistruktuuri ning võtma kasutusele kvaliteedijuhtimise süsteemi. MES-i juurde luuakse nõuandev nõukoda, kelle ülesandeks on teha ettepanekuid nõustamissüsteemi arendamiseks, näiteks mentorlussüsteemi korraldamiseks või uute nõuandetoodete väljatöötamiseks. MES hakkab nõustamisteenuste korraldajana tegema koostööd nii Eesti teadusasutustega kui teiste riikide nõuandeorganisatsioonidega, et tagada uuema teadusinfo jõudmine nõustamissüsteemi.

Eesti maaelu arengukava eelarveperioodil 2014–2020 tuli nõustamisteenuste osutaja leidmiseks viia läbi riigihange. Pakkumuse esitasid Maaelu Edendamise Sihtasutus, MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus ning AS Taalri Varahaldus. Hanke võitjaks osutus Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles