Käesoleval aastal on Jõgevamaal kaks lambakasvatajat kandnud suurt kahju huntide tehtud hävitustöö pärast, kuid möödunud jahihooajal sellesse maakonda hundiküttimise lube ei väljastatud.
Huntide tapatöö võtab lambakasvatajatelt tegutsemisisu
Kui tavaliselt muutuvad hundid aktiivsemaks hilissuvel ja sügisel, siis käesoleval aastal murdis hundikari Jõgeva vallas kümme lammast juba märtsi lõpus. Mai alguses toimus arvatavalt sama hundikarja järjekordne murdmine ühe teise lambakasvataja juures ning siis langes hallivatimeeste saagiks juba 39 lammast.
Eriti teeb kahju saanud lambakasvatajate meele mõruks asjaolu, et möödunud jahihooajal ei väljastatud Jõgeva maakonda ühtegi huntide küttimise luba. Tulemus ei lasknud end kaua oodata, sest esimene murdmine toimus vähem kui kuu aega pärast hundijahihooaja lõppu.
Hundikindlad aiad on liiga kallid
Märtsi lõpus langes Jõgeva vallas huntide ohvriks kümme lammast Lalluka OÜ karjast. Ettevõtte juht Jakob Kuld selgitas, et mõned aastad varem on samuti hundid nende karjas tapatööd teinud, kuid siis toimusid murdmised sügise poole. «Nii varakult poleks tõesti osanud hundirünnakut oodata,» rääkis Kuld.
Tema sõnutsi on lambakasvatajad hundirünnaku vastu üsna relvitud. «Soovitatakse paigaldada hundikindlaid aedu, mis on üle meetri kõrgused võrkaiad ja mille kohal peaks olema elektrikarjus. Meil on mitu lambakoplit, mis on üsna suured ning neid hundikindlaks muuta on meie ettevõtte jaoks liiga kallis. Mõne aasta pärast peaks sama maatükki kasutama viljakasvatuseks ning siis jääks hundikindel aed hoopis sellele tegevusele ette,» kõneles Lalluka OÜ juht.
Teisalt oleks lambad kaitstud, kui nad aetaks igal õhtul lauta ja hommikuti laudast välja. Siiski pole ka see lahendus lambakasvatajatele meeltmööda, sest lambad tahavad välja saada varavalges ja lauta tuleks nad ajada hilisõhtul. Seda enam, et Jakob Kulla lambad asuvad laudast lausa viieteistkümne kilomeetri kaugusel karjamaal ning nii kaugelt karja igal õhtul lauta ja hommikul välja ajada on jällegi ressursside arutu raiskamine. Samas rikub laudas olev sõnnik lamba villa.
Tänaseks päevaks on Jakob Kuld vastu võtnud otsuse lambakasvatusega lõpparve teha ning oma osa selles on ka hundirünnakutel. «Lõpetamise idee oli olemas juba varem, kuid nüüd toimunud murdmised kindlasti kiirendavad seda protsessi,» sõnas Kuld ning lisas, et veel praegugi pole nende kari huntide rünnaku eest kaitstud.
Moraalne kahju rahalisest suurem
Ligi nelikümmend lammast kaotanud Jõgevamaa lambakasvataja on kaotusest väga löödud, kuid ei soovi kannatajana enda nime leheveergudel avaldada. Kaotus oli sedavõrd suur, et kasvataja esimene mõte oli lambakasvatusega üldse lõpparve teha. Mõne aja möödudes mattis ta siiski tegevuse lõpetamise idee maha, kuid hirm uue hundirünnaku ees säilib tänaseni.
Anonüümsust soovinud lambakasvataja selgitas, et kuigi Keskkonnaministeerium korvab järgmisel aastal huntide tehtud kahjud, ei maksta välja potentsiaalset tulu, mida maha murtud utetall oleks võinud kasvatajale tuua. Siiski pole rahaline kahju asja juures peamine. Hoopis raskem on tema sõnutsi minna koplist surnud lambaid kokku korjama ning vigastatuid hädatapule saata.
Kohalikud jahimehed on hundikarja hävitustöödest teadlikud. Arvatakse, et tegemist on Alam-Pedja looduskaitsealal pesitsenud hundikarja liikmetega, kes on suurest karjast lahku löönud ning moodustavad nüüd oma klanni, pannes karjaliikmeid murdmis-retkedega proovile.
Eriluba pole mõtet taotleda
Kuigi hävitustööd on hundid juba omajagu teinud, ei pruugi sellest piisata uuel jahihooajal hundiküttimise loa saamiseks. «Kui seakatk levib ka meie maakonda, siis huntide ajujahi luba tõenäoliselt ei anta,» selgitas Jõgeva vallas tegutsev jahimees Urmas Välba. Veel tõdes ta, et varitsusjahti hundile korraldada on väga keeruline. «Hunt on äärmiselt kaval loom ning varitsusega hunti tabada on puhas juhus,» lisas Välba.
Mis puutub hundilaskmise eriloa taotlemisse, siis suvisel perioodil on see üsna tulutu ettevõtmine, sest hunti kütitakse ennekõike talvel ja lumega. MTÜ Jõgevamaa Jahimeeste Ühingu juht Mati Kepp kinnitas, et praegusel perioodil hunti jahtida pole võimalik, kuid jahimeestega käiakse loomade joogikohti jälgimas ning täiskasvanud huntide ja ka kutsikate käpajälgi otsimas. «Kui suudame tõestada, et üks või kaks pesakonda siin pesitseb, siis on ehk lootust uueks hooajaks ka hundilaskmise luba saada. Kui tegemist on läbirännul oleva karjaga, siis on laskmisloa saamine pigem vähetõenäoline,» täiendas Kepp.
Piisab paarist karjusetraadist
Keskkonnaagentuuri kiskjate seire peaspetsialist Marko Kübarsepp tõdes, et üksikuid murdmisi on kevaditi ennegi ette tulnud ning pigem on see tavapärane kui harukordne juhtum. Mis puutub huntide arvukusse Jõgevamaal, siis Kübarsepa hinnangul on see pigem kehvapoolne ning kahe hundikahju juhtumi põhjal laskmisloa väljastamine oleks ennatlik käik. «Juhul, kui hundikahjustused hakkavad selles piirkonnas korduma, siis tuleb hundiküttimise luba väljastada,» selgitas kiskjate seire peaspetsialist.
Veel lisas Kübarsepp, et paljudel juhtudel on lammaste murdmine olnud ka hooletute lambakasvatajate süü. «Ma ei saa nüüd konkreetsetest Jõgevamaal toimunud juhtumitest rääkida, sest pole nendega veel isiklikult tutvunud, kuid paljudel juhtudel on jäetud loomad jumala hoolde kusagile metsaserva, kus nad on huntidele kerge saak,» väitis Kübarsepp.
Huntide lambakarjast eemale hoidmiseks ei pea ilmtingimata paigaldama meetrikõrguseid plankaedu, vaid piisab ka mõne elektrikarjusetraadi paigaldamisest aediku külge, lausus ta.
Kiskjate seire peaspetsialist pani kariloomade kasvatajatele südamele, et nad ka ise püüaks võimalikult palju ära teha oma loomade kaitseks. «Huntide lambakarjaskäike tuleb ikka ette. Noorele hundile on metsast saagi leidmine keeruline ülesanne ning lambakari on tema jaoks kerge saak. Olgu Eestimaa peal kasvõi üksainus hunt – ka tema leiaks varem või hiljem mõne lambakarja üles, kus murdmas käia,» rääkis Kübarsepp, lisades, et huntide tekitatud kahju saab taotluse esitamisel Keskkonnaministeeriumi poolt hüvitatud.
Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu edendaja.