Küüslaugunappus innustas noort ettevõtjat

Noor taimekasvataja Jürgo Engso jagab oma aega Saaremaa talumajanduse, pealinna projektiettevõtmiste ja raha teenimiseks ajuti ka Soome töörinde vahel. Foto: Vilma Rauniste

Veidi enam kui kaks aastat tagasi asutatud ühemehefirma Mõisa Farm OÜ omanik on noor, 26-aastane saarlane Jürgo Engso, kelle ettevõte asub Valjala vallas Kallemäe külas. Ettevõtjal on haritavat maad erinevate kultuuride kasvatamiseks neli hektarit.

Poolkogemata sellele infole sattudes tekkis noore ettevõtja vastu huvi, kuna ta kasvatab ka küüslauku. Ilmselt ei eksi ma väitega, et kohalik küüslauk on üks esimesi toidukultuure, mis siinsetelt poelettidelt otsa saab ja mille vahetab välja Hiina toodang, mis nii väga ostma ei kutsu.

Küüslauk pole ainus, mille järele on nõudlus pakkumisest suurem. Ka teisi kohalikku päritolu puu- ja köögivilju kipub nappima. Pealegi kasvab kohaliku, sealhulgas ökotoidu tarbijaskond pidevalt. Seega on uute tootjate lisandumine väga teretulnud.

Kust tuli mõte hakata kasvatama erinevaid köögivilju ja kuidas algust hindad?

Tegelikult jõudsin köögiviljakasvatuse juurde oma elus tehtud valede valikute kaudu.

Mulle on maalähedus alati meeldinud. Sain tuttavalt esimese seemne ja natuke infot. Esimesed küüslaugud said mulda pandud raudkangiga, kuna ma ei teadnud mullaharimisest ja muudest töödest mitte midagi. Minule teadaolev info piirdus sellega, et sügisel paned seemne mulda ja järgmisel aastal loed lihtsa vaevaga teenitud raha kokku.

Esimesel aastal sai tehtud suured talgud ja põhiline selle juures oli angerjasupp, grillitud lammas, külm õlu ja meeldiv seltskond. Hiljem tekkis mul tõsisem huvi. Praegu võin öelda, et olen selle valikuga väga rahul.

Kui suurel pinnal oled kasvatamisega alustanud ja kui mastaapsena ideaalis oma ettevõtet näed?

Hetkel on mul küüslauku mullas natuke üle hektari. Kokku harin nelja hektarit maad. Kuna olen saanud lühikese aja jooksul väga palju kogemusi ja igal aastal õppinud midagi uut, siis nüüd ettevõte vaikselt kasvab.

Mul ei ole ettevõtte suuruse osas mingit kindlat eesmärki. Ma ei ole ärimees, mulle meeldib luua ja kui midagi õnnestub, siis tunnen hinges rahu. Arvan, et vähemalt paaril hektarit korraliku kvaliteediga küüslauku kasvatada pole probleem. Kuna kõik on ökoloogiline, siis «hulluks» sellega minna ei saa.

Kas kasvatad suureküünelist sorti ja oskad realiseeritavat saaki prognoosida?

Sügisel on oodata saaki vähemalt kaks tonni. Aga eks näe. Kogemused näitavad, et põllumajanduses ei tasu numbreid nii täpselt ette planeerida. Kunagi ei tea, mis taevas toob.

Ma pole Eestis kasvatava seemnega üldiselt rahule jäänud, on isegi Hiina oma eestimaise pähe pakutud. Kuid sattusin Põltsamaal ühe vanapaari juurde, kes kasvatab põlvest põlve edasi antud suureküünelist vana eestiaegset taliküüslauku see tundus mulle õige. Nii pakkisingi auto pilgeni seemet täis. Nad kasvatavad mulle seemne, igal aastal ostan kogu nende toodangu ära. Mulle see küüslauk meeldib, on mahedama maitsega. Küüslauk on minule eelkõige ravimtaim, mis annab toidule lisaks hea maitse.

Millised kultuurid veel tänavu kasvamas on või mulda saavad?

Peale küüslaugu paneme mulda natuke kartulit ja punast ristikut. Kartulit tahan kasvatada küüslaugule eelviljaks. Ristikut samuti eelviljana ja maade korrashoidmiseks. Tegime just kaks hektarit karjamaad põlluks, sinna sai ka ristik pandud, vaatame, kuidas toimetab. Eelmine aasta sai veel sibulat kasvatatud, aga see oli rohkem peavalu ega tasunud ära. Vaatame ja proovime, mis tulevik toob.

Milline on sinu köögiviljakasvatamise põhimõte?

Kasvatan mahedalt. Taliküüslauku väetan maheda veise sõnnikuga ja umbrohutõrjeks kasutan viljavaheldust ja mehhaanilisi tõrjevõtteid nagu vaheltharimine ja käsitöö. Sel aastal sai ka ametlikult mahedaks registreeritud.

Kuidas oma toodangut turustad – laatadel, kauplustes?

Olen seni müünud enamasti tuttavate kaudu, kuid ka avalikult teada andnud. Meie küüslauku saab osta näiteks Saare OTTist (kohaliku toidu võrgustik). Turustamisega ei ole probleeme tekkinud, kogused pole suured.

Sel aastal tahame ka Nõmme turul seda pakkuda, seetõttu avame seal varsti koha, kus saab teisigi saarlaste talutooteid osta.

Millega oled seni tegelenud?

Seni olen tegelenud õpingutega nii koolipingis kui elukoolis. Lõpetatud on mitu kooli. Olen Kuressaare ametikoolist saanud kokatunnistuse ja seal õppinud aasta ka graafilist disaini. Seejärel Mainori kõrgkoolis finantsjuhtimise eriala, viimati lõpetasin Olustveres taimekasvatuse õpingud.

Eelmisel aastal käisin ka Soomes tööl, siis oli jooksmist väga palju. Kuna nüüd on Tallinnas töös mõned projektid, siis jagan oma käimisi Saaremaa ja Tallinna vahel. Aga olen saanud omad vitsad ja tean, et kõige raskemad kogemused on kõige paremad õppetunnid.

Kas kasutasid ära ka noore taluniku toetusvõimaluse?

Noortaluniku toetuseks kirjutasin projekti ja sain toetust. Sellest oli väga palju abi, sai soetatud uus traktor, millega saab kõik raskemad tööd ära teha. Mul on olemas enamik tehnikast, mida nii väikestel maalappidel vaja läheb. Paljud asjad on vanad, aga ei ole vahet, kui tööd teevad.  

Mida soovid ja soovitad, et kohaliku tervisliku toidu tootmine astuks pikemate sammudega?

Noortele soovitan uurida põllumajanduse võimalusi ja julgelt ette võtta samme, mis kutsuvad. Olustveres on eriline kool, kuhu saavad minna kõik, kellel on vähegi asja vastu huvi. Minu arvates suunab tulevik inimesed uuesti maale tagasi. Me oleme ju kõik juba teadlikud tervislikust toitumisest. Ja haigustest, mis kaasnevad, kui see nii ei ole.

Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu edendaja.