Horm: sealihakasvatuse lähitulevik on tume

Riigikogu maaelukomisjon kogunes erakorraliselt arutama sigade Aafrika katkuga seonduvat, suure kriitika alla sattusid maaeluminister Urmas Kruuse ja veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Foto on illustratiivne.

FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Eesti seakasvatuse lähitulevik on tume, ütleb Atria Eesti juhatuse esimees Olle Horm, ja sellest võidavad need lihatööstused, kes kodumaist tooret ei kasuta.

Mitmeid aastaid miinust tootnud seakasvatajad maksavad praegu Atria teatel ärile peale või sulgevad farmid. «Tartu Agro, Rey Seakasvatus, Tahula seafarm – need ei ole väikesed farmid, mis praegu uksi sulgevad, vaid Eesti mõistes väga korralikud ning väärika ajalooga tegijad,» ütles Horm.

«Seakasvatajate lähitulevik on tume: hind on madal, külmhooned on liha täis, seakatk levib ning ekspordipiirangud kehtivad endiselt. Heategevusega keegi seakasvatuses tegeleda ei suuda, mis tähendab, et ees ootab kas valuline turukorrektsioon või poliitiline sekkumine. Positiivset trendimuutust praegu ette näha ei ole,» rääkis Horm.

Seakasvatuse kehvast käekäigust võidavad Hormi sõnul majanduslikult need lihatööstused, kel ei ole oma seakasvatust ning kes kasutavad sissetoodud liha.

«Importliha on praegu odavam kui kodumaine, mis annab osale lihatööstustele konkurentsieelise odavama tooraine näol,» ütles ta. «Sealiha hind langeb kauplustes püsivalt, kuid see ei tähenda, et omahind ka tootja jaoks langeb. Eriti raske on neil kuni 40 protsendil Eesti seakasvatajatest, kes ekspordivad elussigu või kel pole lepingulisi suhteid mõne lihatööstusega.»

Eesti vajab Hormi sõnul kohalikku stabiilset sealihatootmist väga, kuid tänastes oludes vajavad tootjad selleks muu hulgas tarbijate ostuotsuste tuge – eelistada eestimaist.

Praeguse sealihatootmise vähendamise ehk teisisõnu pankrotilaine tagajärgi tunneme alles 2016.–2017. aastal, ennustas Horm.

Populaarne

Tagasi üles