Riik tahab piirata põllu peale majade ehitamist

Kortermaja ehitus

FOTO: Margus Ansu

Põllumajandusministeeriumis valmistatakse ette maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadust, millega defineeritakse väärtusliku põllumajandusmaa mõiste ning määratakse, et seda tohib kasutada vaid põllumajanduslikuks tegevuseks.

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti sõnul loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks maa, mille boniteet ehk mulla tootlikkuse hindepunkt on kõrgem Eesti muldade keskmisest boniteedist (40 hindepunkti). Kui maakonna keskmine boniteet on Eesti keskmisest madalam, on väärtuslik see põllumajandusmaa, mille boniteet on maakonna keskmisest boniteedist kõrgem.

«Loomulikult ei saa Eestis peatuda ei elamu- ega teedeehitus, kuid põllumajandusmaad ei tohiks tulevikus enam vaadata kui ressurssi, mille kasutusotstarvet võib ilma põhjalikult kaalumata muuta. Kogu toidutootmiseks kasutatav maa on ju tegelikult hindamatu väärtusega,» ütles Lemetti.

Põllumajandusmaad on viimasel ajal kasutusest välja läinud näiteks nii tee- kui ka elamuehituse tõttu. «Maakatastri andmetel on viimase kümne aastaga suurenenud elamumaa pind 50 500 hektarilt 80 000 hektarini ehk ca 30 000 hektari võrra, sellest omakorda rohkem kui ühe kolmandiku moodustab Harju-, Tartu- ja Pärnumaa elamumaa suurenemine (kokku 12 000 ha),» selgitas Lemetti.

Lisaks läks sadu hektareid väärtuslikku põllumaad alatiseks kasutusest välja teedeehituse käigus. Näiteks Mäo ümbersõidu rajamise tulemusena vähenes põllumajandusmaa pind 176 ha võrra.

Kokkuvõtlikult on Lemetti sõnul muudatuse kolm põhilist tulemust järgmised:

1. väärtuslik põllumajandusmaa on üheselt defineeritud, selle kaitse- ja kasutustingimused on seadusega sätestatud ja väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks;

2. riigi poolt on tagatud ülevaade ja kontroll väärtuslike põllumajandusmaade kasutamise üle ning tõkestatud nende maa-alade meelevaldne ja mõjusid analüüsimata siht- ja kasutusotstarbe muutmine;

3. väärtuslike põllumajandusmaade massiivid on kajastatud väärtusliku põllumajandusmaa kaardikihil, kus ajas aktuaalsed/muudetavad/pidevalt seiratavad andmed on usaldatavad ja avalikult kättesaadavad, sisaldades teavet nende massiivide pindala ja boniteedi kohta.

Praeguseks on valminud väärtusliku põllumajandusmaa kaardikihi algvariant, mida nii planeeringute koostamise kui muude toimetamiste käigus tuleb täiendada/parandada. Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusliku lahenduse jõustumise järel läheb ka kaart koos boniteediandmetega avalikuks kasutamiseks.

Väärtusliku põllumajandusmaa õigusliku regulatsiooni väljatöötamise kava on käinud avalikul kooskõlastusringil. Nii siseministeerium, sealhulgas maavalitsused, justiitsministeerium kui keskkonnaministeerium andsid sellele kooskõlastuse. Eelnõu peaks esialgse kava kohaselt jõudma eelnõude infosüsteemi kooskõlastusringile tänavu mai lõpuks ning vabariigi valitsusele esitamiseks augusti lõpuks. Väärtuslik põllumajandusmaa mõiste peaks õigusliku jõu saama selle aasta lõpuks.

Tagasi üles