Lehmad andsid mullu varasemast enam piima

Foto on illustratiivne

FOTO: Silvi Lukjanov

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2014. aasta keskmine piimatoodang 8728 kilogrammi. Võrreldes 2013. aastaga on piimatoodang suurenenud 312 kilogrammi.

Piimaveiste jõudluskontrollis oli esimese jaanuari seisuga 709 karja ja 91 222 lehma, mis moodustab 95,9 protsenti Eesti lehmadest. Kõige rohkem on jõudluskontrollis olevaid lehmi Järvamaal (13 288), Lääne-Virumaal (11 022), Jõgevamaal (10 101) ja Pärnumaal (10 223), teatas asutus. 

Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 8932 kilogrammi ja eesti punasel tõul 8090 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4792 kilogrammi.

2014. aastal oli neljas maakonnas keskmine piimatoodang üle 9000 kg ja veel kaheksas maakonnas üle 8000 kg. Kõrgeima toodanguga lehmad on Tartumaal (9817 kilogrammi), Põlvamaal (9292 kilogrammi), Lääne-Virumaal (9026 kilogrammi) ja Järvamaal (9012 kilogrammi).

Aasta keskmise piimatoodangu põhjal olid parimad karjad: 
kuni 100 aastalehmaga Lea Puur (32 aastalehma (karjas 30)) – 12 207 kilogrammi. Üle 100 aastalehmaga Tartu Agro AS (1284 aastalehma (karjas 1305)) – 11 799 kilogrammi.

2014. aastal toodetud piimas oli madalaim somaatiliste rakkude arv järgmiste loomapidajate karjades: 


3–10 aastalehmaga karjadest Ülo Kuusikul Põlvamaal (3 lehma); 
11–100 aastalehmaga karjadest Luule Viisalul Raplamaal (15 lehma); 
üle 100 aastalehmaga karjadest Tiit Orulepal Läänemaal (114 lehma).

Somaatiliste rakkude arv näitab lehma tervist ja piima kvaliteeti. Mida madalam on somaatiliste rakkude arv, seda tervem on loom ning kvaliteetsem piim.

Lihaveiseid on üle 600 võrra rohkem

Lihaveiste jõudluskontrollis oli esimese jaanuari seisuga 380 karja 27 918 veisega. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 619 veise võrra. Kõige rohkem on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Saaremaal (3533), Lääne-Virumaal (3481) ja Läänemaal (3432).

Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (6846), seejärel limusiini (6487) ja herefordi (5144) tõugu lihaveiseid. Arvuliselt on suurenenud kõige enam herefordi (323), šoti mägiveise (252) ja simmentali tõugu (248) veiste hulk. 

Eesti suurimad jõudluskontrollialused lihaveisekarjad on: 
Virika Farm OÜ Järvamaal – 594 veist; 
Piilia Põllumajanduse OÜ Raplamaal – 526 veist; 
Mooste Farmerid OÜ Põlvamaal – 407 veist.

Sigu on vähem, kuid emised on viljakamad

Sigade jõudluskontrollis oli esimese jaanuari seisuga 31 seafarmi ja 14 490 põhikarja siga. Võrreldes eelmise aasta algusega on farmides olevate sigade arv vähenenud 268 sea võrra.

Emiste viljakus suureneb pidevalt. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i andmetel sündis 2014. aastal emise pesakonnas keskmisena 12 elusat põrsast, mis 2013. aastaga võrreldes suurenes 0,2 põrsa võrra. Suurima viljakusega emised kuulusid Saimre Seakasvatuse Osaühingule (Viljandimaa), kus sündis 14 elusat põrsast pesakonnas. Järgnesid Osaühing Viru Mölder (Lääne-Virumaa) ja OÜ Hinnu Seafarm (Harjumaa), kus näitajad olid vastavalt 13,7 ja 13,5.

Kõige rohkem põrsaid pesakonnas võõrutati Saimre Seakasvatuse Osaühingus (12,6) ja Osaühingus Viru Mölder (12,3).

Geneetilise hindamise tulemuste alusel kuulusid parimate lihaomadustega sead Saimre Seakasvatuse Osaühingule, kus hinnatud sigade keskmine indeks oli 124,9. Viljakuse geneetilise hindamise keskmise indeksi (118,2) järgi olid parimad emised Osaühingus Viru Mölder.  

Tagasi üles