/nginx/o/2015/02/13/3762557t1h6b02.jpg)
Piimatööstuse Tere AS juhi Oliver Kruuda hinnangul takistab suuremahulise Jaapani-suunalise ekspordi käivitamist toorpiima tootjate organiseerimatus, mis ei võimalda pikaajalisi lepinguid sõlmida.
Kruuda: suuremahulist eksporti Jaapanisse piiravad piimatootjad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tere AS-ile on pakutud Jaapanist kuueaastast lepingut, kus hind kooskõlastatakse igakuiselt jooksvalt, mahuga 20 000 tonni lõssipulbrit aastas, kuid ettevõtte ei saa toorpiima tarnete ebakindluse tõttu seda vastu võtta, ütles ettevõtte juhatuse liige Oliver Kruuda BNSile.
«Töösturid, ei E-Piim ega ka meie pulbritööstus saa sellist lepingut sõlmida, sest meil ei ole garanteeritud toorainet. Juhul kui keegi jälle lühiajaliselt pakub, olgu see kas Leedust, Lätist või kuskilt kolmandast riigist, pakub ühe või kahe auto eest spekulatiivset hinda, siis me ei saa seda lepingut täita,» sõnas Kruuda.
Tema sõnul oleks selliste lepingute sõlmimiseks vaja näiteks mingit põllumajandustootjate ühenduse koostööd. «Meie saaksime tööstusena toota vajamineva toodangu valmis, aga lepingulise vastutuse peaks võtma tooraine omanikud.»
«Piimtoorainetootjad on viimased kolm-neli aastat rõõmsasilmselt toorpiima Leedu autodega Eestist välja vedanud ja kõik need aastad ei ole saanud Eesti tööstus ühtegi suuremat lepingut kuhugi pakkuda, sest tooraine tarnekindlust ei ole,» sõnas Kruuda. «Väärtusahel peab tervikuna sellele võimalusele otsa vaatama.»
«Ei ole siin kaubandusminister [Anne] Sullingul midagi teha, ei ole meil teha, ei ole E-Piimal või Saaremaa [Piimatööstusel] midagi teha, kui toorme algne omanik ei ole sellest asjast huvitatud, vaid elab ühepäevaliselt – täna siia, homme sinna. Nii ei saa.»
«Selles mõttes ei ole täna mõtet maksumaksja raha kopika eestki laiali jagada. Veetakse toorainet välja ja käiakse käsi pikalt raha kerjamas. See on lubamatu vargus,» rääkis Kruuda. «Kogu küsimus on selles, miks peab seda majandusharu toetama. Ka BNSi äri ju ei toeta keegi. Kui te omadega välja ei tule, siis te ei tule isegi selle peale, et informatsioonimister maksaks teile toetust maksumaksja rahast. Äri on äri – kui see sul välja ei tule, siis ei ole seda vaja teha.»
«Põllumehed, kes korrektselt majandavad, tulevad tänase hinna juures täiesti rahulikult välja – ei ole mingisugust muret. Kiunuvad aga need, kes tegelikult ei ole oma majasid korda seadnud ja tahavad lihtsalt saada toetust. See on mingisugune mentaalsus juba, et peab toetama. Eurotoetused, mis iga-aastaselt põllumajandussektorisse lähevad, katavad ära põllumajandusettevõtete kõik maksukulud. See äri on juba maksuvaba äri,» ütles Kruuda.
Profülaktiline kiun on selline, et kogu aeg on nagu häda, kui aga minna vaadata kes on viimastel aastatel peamiselt ostnud Mercedese või Toyota džiipe, siis on need needsamad inimesed, ütles Kruuda. «Kriisi tegelikult ei ole. Täna on normaalne majandusseis ja sellega peavad kõik hakkama saama ja seda ei tohi maksumaksja raha eest doteerida. Muidu ei saa see asi kunagi selgeks.»
Eesti piimatöösturid AS Tere ja AS E-Piim allkirjastasid reedel Jaapani suurkorporatsiooniga Maruben Corporation lepingud lõssipulbri ja juustu müügiks, eesmärk on tarnida Jaapanisse 5000 tonni lõssipulbrit ja 5000 juustu aastas.
Samuti maksti reedel välja Eesti piimatootjale Venemaa sanktsioonide mõjude leevendamiseks Euroopa Komisjoni poolt Baltimaadele eraldatud erakorraline abi - kokku 706 Eesti piimatootjale ligi 6,9 miljonit eurot.