Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti maaelu toetamise ligi miljardiga

Saaki koristav kombain.

FOTO: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Euroopa Komisjon kiitis täna ametlikult heaks Eesti maaelu arengukava, mille alusel makstakse välja 993 miljonit eurot toetusi maapiirkondade elu edendamiseks.

Kogusummast 823 miljonit on pärit Euroopa Liidu eelarvest ja 169 miljonit tuleb Eesti riigilt.

Arengukava keskmes on vee, mulla ja elurikkusega seotud keskkonnahoidlik põllumajandustegevus, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

«Euroopa Liidu maaelu arengu kontseptsiooni üks tugevamaid külgi on see, et oleme kindlaks määranud kesksed prioriteedid, kuid iga liikmesriik või piirkond saab ise otsustada, kuidas ta kohalikust olukorrast ja problemaatikast lähtuvalt oma programmi kokku paneb,» ütles Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Phil Hogan.

«Eesti on otsustanud keskenduda põllumajanduse keskkonnatoetuskavade laiendamisele ja sihipärasemale kasutamisele ning põllumajanduse konkurentsivõime parandamiseks tehtavate investeeringute suurendamisele.»

Maaelu arengukava kohaselt hõlmavad põllumajanduskeskkonnaga seotud kohustused ligikaudu 70 protsenti Eesti põllumaast. Konkurentsivõime parandamiseks saab neli protsenti põllumajandusettevõtetest investeeringutoetust ja kolmel protsendil põllumajandustootjatest aidatakse rajada või üle võtta põllumajandusettevõte.

Esinduse teatel on eelistatud teadmussiire ja innovatsioon. Koolitust saab üle 4000 põllumajandustootja. Maamajanduse mitmekesistamise tulemusena peaks maapiirkondades loodama 225 uut töökohta.

Toetusraha kasutatakse esinduse teatel muu hulgas põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks, noorte põllumajandustootjate abistamiseks ettevõtlusega alustamisel, väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks, keskkonnasõbraliku majandamise toetamiseks, mahepõllumajandusele üleminekuks, mesilaste korjealade rajamiseks, loomade heaolu parandamiseks, kohalike arengustrateegiate väljatöötamiseks jpm.

Maaelu arengu toetamine on ühise põllumajanduspoliitika nn teine sammas, millega on liikmesriikidele ette nähtud ELi raha, mida hallatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil mitmeaastaste kaasrahastatavate programmide raames.

28 liikmesriigi jaoks on ette nähtud kokku 118 programmi, mida kaasrahastatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil eraldatavast riikliku- ja erasektori rahast.

Populaarne

Tagasi üles