/nginx/o/2015/01/08/3664123t1h9bb6.jpg)
Rukki külvipind suurenes mullu aasta varasemaga võrreldes 34 protsenti 15 400 hektarini, rukkisaak 48 000 tonni oli aga viimase kümne aasta keskmisest ligi veerandi võrra parem tulemus, teatas Eesti Rukki Selts.
Rukki külvipind suurenes mullu kolmandiku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rukki Seltsi presidendi Vahur Kuke sõnul on talirukki kasvatamises läbi aastate esinenud suuri kõikumisi. Kui 2014. aastal saadi keskmiselt 3,1 tonni rukist hektari kohta, siis 2013. aastal vaid 1,9 tonni. Suured saagikuse kõikumised tulenevad eelkõige muutlikust talvest ja heitlikust ilmastikust suvisel kasvuperioodil.
«Võrreldes teiste põllukultuuridega on rukki kasvatamine senini madalama tulukusega – rukki hind on suhteliselt madal, leivavilja kvaliteedinõuded kõrged, ilmastikuriskid suured ja müügivõimalused piiratud,» ütles Kukk. Tema hinnangul ei jõua Eesti rukkitoodang ilmselt niipea 1990ndate esimese poole tippsaakideni, mis küündisid 150 000 tonnini.
Kuigi mullune omakasvatatud rukkitoodang ületas Eesti enda toidurukki vajaduse, imporditi Rukki Seltsi andmeil suures mahus rukist Põhja-Lätist. Impordi põhjused on teraviljatoodete kasvav eksport ning asjaolu, et kogu kohalik rukis ei vasta kvaliteedilt pagaritööstuse poolt leivaviljale esitatud nõuetele.
Rukki Seltsi teatel on siiski ka madalama terakvaliteediga rukkile turuväljund, sest see sobib nii piirituse tootmiseks kui ka loomasöödaks.
Maherukki toodang ulatus mullu 6000 tonnini, moodustades kogu saagist 12,5 protsenti. Maherukki all oli 15 protsenti kogu rukki põllupinnast. Kolmandik mullusest saagist on 140 aastat tagasi aretatud talirukki sort Sangaste, mille kasvatamiselt maksab riik põllumeestele ka eraldi toetust.