Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/10/14/3431917t1h3d5e.jpg)
Eesti sealihaturul valitseb paradoksaalne olukord: kuigi meie omatoodang katab siseturu vajaduse rohkem kui sajaprotsendiliselt, imporditakse Eestisse laias laastus ligi pool tarbitavast sealihast ja omakorda paljud Eestis kasvatatud notsud viiakse nii elussigadena kui ka värske ja külmutatud lihana piiri taha.
Seakasvatajatele oli enne 2011. aastat elussigade jaoks põhiline turg Venemaal, kus maksti nende eest head hinda, ent siis aga läks Vene piir kinni ning tuli hakata uusi turge otsima, vahendab Äripäev.
Seakatk ning Venemaa kehtestatud impordipiirangud nii elussigadele kui sealihale on kogu Euroopa Liidu sealihaturu olukorra keeruliseks teinud, sest toodetakse rohkem, kui tarbitakse. «FAO andmetel moodustas 2013. aastal Euroopa Liidust pärit sealiha 59 protsenti Venemaa kogu imporditud sealiha kogusest. Seetõttu on ELi turul sealiha üleküllus ja hinnad all ning uusi turge/ostjaid leida raske,» nentis põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.
Loe pikemalt Äripäevast.