/nginx/o/2014/11/10/3509193t1hc00c.jpg)
OECD on koostanud ülevaate, mis kajastab maailma ja OECD liikmesriikide kalandussektorite arenguid. Raportist ilmneb, et maailma merekalapüük saavutas oma haripunkti 1996. aastal, mil väljapüügid küündisid 86,4 miljoni tonnini. Sealt edasi ei ole püügikogused enam kasvanud, vaid kahanenud. 2012. aastal püüti merest 79,7 miljonit tonni kala.
Suurim merekala püüdja on Hiina, kelle saagid ulatusid 2012. aastal peaaegu 14 miljoni tonnini. Viimase kümne aasta jooksul on Hiina kalasaagid kasvanud 13,6%. Enim on samal perioodil väljapüüke suurendanud Myanmar (Birma), tervelt 121% võrra.
Languse põhjused
Kõige rohkem on merekalapüügi intensiivsus langenud OECD liikmeriikide hulgas, kus võrreldes 1996. aastaga on lossitud kogused vähenenud 30%. Tagasilanguse põhjuseks on kalavarude üleekspluateerimine, samuti on kalapüüki vähendatud eesmärgiga lasta varudel taastuda. Keskmiselt on OECD liikmesriikide väljapüügimahud viimase kümne aasta jooksul kahanenud 15% võrra. Rohkem kui poole võrra on mahud vähenenud Sloveenias, Taanis ja Rootsis. Eesti väljapüügid vähenesid 18%.
Jõupingutused, mis on tehtud soodustamaks kalavarude taastumist, on hakanud vilja kandma. Oluliselt vähendasid oma väljapüüke Lõuna-Korea, Iirimaa, USA, Hispaania, Poola ja Mehhiko. Vaid Soome on viimase kümne aasta jooksul oma püüki suurendanud 60%, taas on hakatud püüdma kilu ja räime, mida sellisel tasemel tehti viimati 2003. aastal.
2014. aasta on vesiviljeluse jaoks märgiline, sest esimest korda on vesiviljelusest pärinevate kalatoodete tarbimine suurem kui kalapüügist pärinevate oma. Koguseliselt ületavad kalapüügikogused endiselt vesiviljelustoodangut, osalt on põhjus selles, et kalapüügist saadavat tooret kasutatakse kalasööda valmistamiseks.
Vesiviljeluse kasv
Viimase 30 aasta jooksul on vesiviljelustoodete tootmine kasvanud viielt miljonilt tonnilt 65 miljoni tonnini. Veel kümme aastat tagasi toodeti vesiviljelustooteid vaid 35 miljonit tonni.
Suurimad vesiviljelustoodangu tootjad asuvad – nagu kalapüügi puhulgi – Aasias. Hiina edusammud ses vallas on teistest kümnekordselt üle. Viimase kümne aasta jooksul on Hiina kasvatanud oma toodangumahtusid tervelt 1539%.
OECD liikmesriikide hulgas on suurima vesiviljelustoodanguga riigid Norra, Tšiili, Jaapan, Lõuna-Korea ja USA, kelle toodang kokku moodustab maailmatoodangust vaid 6%. Eesti kalakasvatusettevõtted tootsid 2013. aastal 733 tonni kala, millest suurema osa, 64%, moodustas vikerforell.
Kalaliigid, mida toodavad Aasia ja OECD liikmesriigid, on väga erinevad. Aasia vesiviljelustoodangu seas domineerivad madalama väärtusega mageveekalaliigid nagu karpkala ja säga. OECD riigid on keskendunud seevastu väärtuslikumale toodangule nagu lõhe ja austrid.
Enamus Aasias valmistatud toodangust jääb tarbimiseks siseturul, OECD riigid eesotsas Norra ja Tšiiliga panustavad ekspordile.
Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu edendaja.