«Õpingutest lähtudes tundub, et lootust on,» mõtiskles Sirje Allik. Ta lisas, et kui tervis vähegi vastu peab, siis nemad abikaasaga talitaksid edasi loomade ja köögiviljaga ning tütar jääks töötlemise peale. Perepoeg tegeleb pealinnas haljastusega ja on oma valikud juba teinud.
Perenaine ohkab ja näitab naabermaja suunas ning meenutab, et see oli üks väga kaunis majapidamine, kuid pärast omanike siit ilmast lahkumist laguneb ka kogu nende elutöö. «Kui oled siin ikka terve elu rabelenud, siis on vaja, et asi edasi läheks,» nentis Sirje Allik.
Talule emotsionaalset väärtust lisab kindlasti ka see, et siin majapidamises elas juba peremehe Toomas Alliku vanaisa – esimese olümpiamedali võitnud eestlane Martin Klein. Vanaisa sünnikoju kolisid Sirje ja Toomas Allik 1994. aastal. Hooned olid kõik tühjana seisnud, seega möödusid esimesed aastad ehitades ning omale kodu rajades.
1996. aastal alustati talu loomisega ja esmalt otsustas peremees võtta veised ning mõni aeg hiljem tuli juurde kartuli- ja viljakasvatus. 2006. aastast tegutseb Säga-Aaviku mahetaluna ning see oli ka aeg, kui perenaisel tuli otsustada, kas pühenduda koduvälisele tööle või tulla täiskohaga tallu. «Tundsin, et keegi ei ole minuga enam rahul, nii kodus kui töö juures tekkisid probleemid, sest ma ei jõudnud end kahe koha vahel jagada,» meenutas Sirje Allik aega, kui otsustas pühenduda ainult talule.