Huntide tekitatud kahju pole mandril praegu Peep Männili sõnul märkimisväärne. Mandri-Eestis on hundid enim kahjustusi tekitanud Võru- ja Pärnumaal, kuhu määrati mandri maakondadest ka enim küttimislube.
Pärnumaa jahimehed taotlesid lausa viisteist huntide küttimise luba, millest keskkonnaamet rahuldas paraku vaid viis. Ühes Pärnumaa jahipiirkonnas (Kilingi-Nõmme, Kullipesa, Nõmme, Ora, Rahn-oja, Surju, Tahkuranna, Tihemetsa ja Tori – Sindi ning Tootsi Pärnu – Rakvere maanteest lõuna poole jäävas osas) ei antud küttimislube seetõttu, et seal pesitsevate huntidega viiakse läbi uuringud ning seetõttu on tarvis nende karjaliikmed säilitada.
Pärnumaa Jahimeeste Liidu tegevjuht Eero Nõmm sõnas, et viis huntide küttimisluba Pärnu jahimehi kindlasti ei rahulda. «Kahjustusi on üle terve maakonna ning me loodame, et lume tulekul saab pilt huntide liikumisest paremini selgeks,» rääkis Nõmm. Tema hinnangul liigub Pärnumaal kuni viis hundikarja.
Hundijahtijad on esimese lume ootuses
Huntide arvukust saab kõige paremini kindlaks teha jälgede järgi lumel ning seega esimese püsiva lume saabumine on huntide arvukuse määramisel oluline faktor. Kui juhuslikult lund sel aastal maha ei tule, võetakse arvesse jahimeeste tähelepanekuid ning huntide tehtud kahjusid ja vajadusel väljastatakse lisaload neid asjaolusid arvesse võttes.
Hundijahiks on kõige soodsam aeg lume tulekul. Kui maa on veel must, on hundikarja raske tabada. «Esimese püsiva lume tulles lastakse tavaliselt ka hooaja esimesed hundid, sest siis on neid jälgede põhjal kergem leida ning nad annavad ise end paremini näole,» tõdes hundiekspert Männil, kes soovitab hunti lasta tahtvatel jahimeestel olla kannatlik, kinnitades, et paikades, kus huntide arvukust on tarvis piirata, küttimislube kindlasti ka väljastatakse.
Männili väitega nõustus ka Pärnumaa Jahimeeste Liidu juht Eero Nõmm: «Õige hundijaht käib ikkagi lumega ning Pärnumaa mehed on tublid hundijahis käijad, seega loodame, et uuest aastast küttimislubade limiiti meie jaoks ikkagi suurendatakse.»
Jahimeeste jaoks on hundijaht ka teataval määral põhimõtte küsimus, sest hunt on jahimeestele konkurendiks. «See nahk ja trofee polegi hundijahi puhul nii oluline kui asjaolu, et saaks oma rivaalile koha kätte näidata,» märkis Peep Männil.
Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu edendaja.