Kuuldused nigelast hundijahihooajast on tugevasti liialdatud

Foto: Pm

Paljud jahimehed on kurtnud, et nende jaoks jääb sel aastal hundijahihooaeg vahele, sest tänavu viies maakonnas huntide küttimiseks luba ei antud. Siiski tasub jahimeestel kannatlik olla, sest vajaduse tekkimisel väljastatakse lube huntide küttimiseks juurde.

Nii mõnelgi jahimehel oli kalendris 1. novembrile punasega ring ümber tõmmatud, sest just siis algas Eestis hundijahi hooaeg, mis kestab veebruari lõpuni.

Paraku jäävad viies maakonnas hallivatimehed esialgu laskmata, sest küttimislube sinna ei väljastatud. Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil selgitas, et huntide küttimise lube väljastatakse kahes jaos ning praeguste lubade jaotumise tõttu pole mõtet veel lõplikke järeldusi teha ja püssi põõsasse visata. Tavaliselt väljastatakse teises jaos hundilaskmise load jaanuari alguses.

«Sügisel, mil esimene osa lube väljastatakse, ei teata veel täpselt, kui palju hunte on,» selgitas Männil, kes lisas, et huntide arvukuse määramine on sügisel keeruline, sest hundid sigivad väga kiiresti ning kevadisest hundipaarist võib olla sügiseks juba saanud kaheksaliikmeline kari.

Saartel kõige rohkem kahjustusi

Paaril viimasel aastal on enim huntide küttimislube väljastatud saartel, sest seal on ka huntide tekitatud kahju olnud kõige suurem.

«Alates 2011. aastast on huntide arvukus saartel kiiresti tõusnud ning hundid on seal ka palju lambaid murdnud. Veel on saartel vaja hunte rohkem küttida juba seetõttu, et seal ei saa karjast välja tõrjutud noored loomad ära minna,» nentis ulukiseire osakonna juhataja.

Samas tunnistas Peep Männil, et saartel on võrreldes Mandri-Eestiga ka kontsentreeritult rohkem lambaid ning seetõttu on huntide tekitatud kahjustusi seal piirkonnas enam.

Tänavuse hundijahi hooaja alguses väljastati Saaremaal kuus ning Hiiumaal kolm huntide laskmise luba ning nende realiseerimisel võib keskkonnaamet küttimislube ka juurde anda. Siiski on olnud juhuseid, kus saartel ei õnnestugi lubatud arvu hunte ära küttida.

Huntide tekitatud kahju pole mandril praegu Peep Männili sõnul märkimisväärne. Mandri-Eestis on hundid enim kahjustusi tekitanud Võru- ja Pärnumaal, kuhu määrati mandri maakondadest ka enim küttimislube.

Pärnumaa jahimehed taotlesid lausa viisteist huntide küttimise luba, millest keskkonnaamet rahuldas paraku vaid viis. Ühes Pärnumaa jahipiirkonnas (Kilingi-Nõmme, Kullipesa, Nõmme, Ora, Rahn-oja, Surju, Tahkuranna, Tihemetsa ja Tori – Sindi ning Tootsi Pärnu – Rakvere maanteest lõuna poole jäävas osas) ei antud küttimislube seetõttu, et seal pesitsevate huntidega viiakse läbi uuringud ning seetõttu on tarvis nende karjaliikmed säilitada.

Pärnumaa Jahimeeste Liidu tegevjuht Eero Nõmm sõnas, et viis huntide küttimisluba Pärnu jahimehi kindlasti ei rahulda. «Kahjustusi on üle terve maakonna ning me loodame, et lume tulekul saab pilt huntide liikumisest paremini selgeks,» rääkis Nõmm. Tema hinnangul liigub Pärnumaal kuni viis hundikarja.

Hundijahtijad on esimese lume ootuses

Huntide arvukust saab kõige paremini kindlaks teha jälgede järgi lumel ning seega esimese püsiva lume saabumine on huntide arvukuse määramisel oluline faktor. Kui juhuslikult lund sel aastal maha ei tule, võetakse arvesse jahimeeste tähelepanekuid ning huntide tehtud kahjusid ja vajadusel väljastatakse lisaload neid asjaolusid arvesse võttes.

Hundijahiks on kõige soodsam aeg lume tulekul. Kui maa on veel must, on hundikarja raske tabada. «Esimese püsiva lume tulles lastakse tavaliselt ka hooaja esimesed hundid, sest siis on neid jälgede põhjal kergem leida ning nad annavad ise end paremini näole,» tõdes hundiekspert Männil, kes soovitab hunti lasta tahtvatel jahimeestel olla kannatlik, kinnitades, et paikades, kus huntide arvukust on tarvis piirata, küttimislube kindlasti ka väljastatakse.

Männili väitega nõustus ka Pärnumaa Jahimeeste Liidu juht Eero Nõmm: «Õige hundijaht käib ikkagi lumega ning Pärnumaa mehed on tublid hundijahis käijad, seega loodame, et uuest aastast küttimislubade limiiti meie jaoks ikkagi suurendatakse.»

Jahimeeste jaoks on hundijaht ka teataval määral põhimõtte küsimus, sest hunt on jahimeestele konkurendiks. «See nahk ja trofee polegi hundijahi puhul nii oluline kui asjaolu, et saaks oma rivaalile koha kätte näidata,» märkis Peep Männil.

Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu edendaja.