iDeal kampaania

Põllumajandusettevõtted näitasid mullu häid tulemusi

Teravili.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Majandusajaleht Äripäev avaldas oma veebilehel 13.–30. oktoobril maakondade edukamate ettevõtete edetabelid, mille koostamisel lähtuti 2013. aasta majandusaasta aruannetest. Siinkohal on analüüsitud põllumajandusettevõtete käekäiku maakonniti ning võrreldud neid teiste tegevusvaldkondadega.

Maakondades oli 50 parima ettevõtte müügitulu kokku 9,2 miljardit eurot ning ärikasum 901 miljonit eurot, mis teeb ärikasumi rentaabluseks 9,8 protsenti.

Maakondade keskmine müügitulu oli ootuspäraselt kõrgeim Harjumaal (45 mln eurot), Tartumaal (37 mln) ja Ida-Virumaal (33 mln), ärikasumi rentaablus oli suurim Harjumaal (16,9%), millele järgnesid Valgamaa (11,2%) ja Pärnumaa (10,8%). Ida-Virumaa kõrge kasumlikkus tuleneb suures osas Eesti Energia kontserni kuuluvatest ettevõtetest, muudest energeetikaga soetud ettevõtetest (VKG Energia OÜ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ) ja logistika valdkonnast (Alexela Sillamäe AS, Sillamäe Sadam AS).

Tegevusvaldkonniti oli maakondade kolme enimnimetatud valdkonnana edetabelis ehitus (82 ettevõtet 753st), põllumajandus (76 ettevõtet) ja tootmine (32 ettevõtet), millele järgnesid hulgi- (83 ettevõtet) ja jaekaubandus (53 ettevõtet) ning transport (45 ettevõtet).

Põllumajandusettevõtete ulatus

Seejuures olid põllumajandusettevõtted suurima tegevusvaldkonnana ettevõtete arvust viies maakonnas: Järva- (13 ettevõtet 50st), Jõgeva- (11 ettevõtet), Põlva- (11 ettevõtet), Lääne- (8 ettevõtet) ja Viljandimaal (6 ettevõtet). Võis eeldada, et põllumajandusettevõtted ei ole kolme suurima tegevusvaldkonna seas Harju-, Saare- ja Hiiumaal, mõnevõrra üllatuslikult oli see nii ka Tartumaal, Ida-Virumaal ja Võrumaal.

Valdkondade kasumlikkuse analüüsi kaasati sektorid, milles oli esindatud vähemalt 20 ettevõtet ning sellega lisandusid juurde toiduaine- (34 ettevõtet) ja metallitööstus (20 ettevõtet) ning ehitusmaterjalide- (28 ettevõtet) ja mööblitootmine (22 ettevõtet). Analüüs näitas, et kümne enimesindatud valdkonna kõige kõrgema ärikasumlikkusega tegevusvaldkond oli põllumajandus, mille ärikasumi rentaablus oli 16,6%. Teistest valdkondadest madalama kasumlikkusega paistsid silma jaekaubandus (2,2%) ning hulgikaubandus (3,9%). Alla 20 ettevõttega valdkondadest võiks eraldi välja tuua kinnisvara valdkonna, mille ärikasumi määr oli 110%. Ent kahe suurema kasumiga ettevõtte (Lõunakeskus OÜ ja Põlluvara AS) hea näitaja on tekkinud kinnisvarainvesteeringute ümberhindamisel saadud kasumist, mitte igapäevasest äritegevusest.

Teine kõrge ärikasumlikkusega valdkond (14 ettevõtte keskmine ärikasumi määr 100%) on kommunaalmajandus, kus näiteks Järve Biopuhastus AS ja Narva Vesi AS vastavad näitajad olid 450%. Antud näitaja muudab kõrgeks asjaolu, et vee- ja kanalisatsioonivõrkude rajamiseks saadud kodumaine sihtfinantseerimine ja välisabi/toetused on kajastatud aruandeperioodi muudes ärituludes.

Põllumajandustoetuste mõju

Põllumajandusettevõtete lähemal analüüsil selgub, et ettevõtete muud äritulud (mitte põhitegevuse müügitulu) on samas suurusjärgus ettevõtete ärikasumiga. Muude äritulude all kajastatakse saadud pindalatoetusi, põhivara ostuks saadud sihtfinantseeringuid, loomakasvatuse otsetoetusi ja muid toetusi. Kuue ettevõtte detailsemal analüüsil oli selliseid, kes oleks ilma toetustetagi ärikasumit teeninud, kuid osa oleks sel juhul kahjumisse jäänud.

Samas suutis kuuest kaks ettevõtet kahel järjestikusel aastal dividende maksta, mis viitab põllumajandusettevõtte piisavale rahavoole ning sellele, et tehtud töö hakkab lõpuks end ära tasuma.

Samas – ilma toetusteta ei oleks põllumajandusettevõtted edetabelis esikohal.

Artikkel ilmus Postimehe lisalehes Maaelu edendaja.

Populaarne

Tagasi üles