Raskustes põllumehed võivad saada kapitalisüste

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ivari Padar

FOTO: Jaanus Lensment

Põllumajandusministeerium tahab võimaldada Maaelu Edendamise Sihtasutusel (MES) anda ajutistes raskustes põllumajandussaaduste esmatootjatele kuni 15 000 euro suuruseid ja muudele ettevõtetele 200 000 euro suuruseid kapitalisüste.

«Keerulises olukorras, mis tekkinud on, kus on paljude negatiivsete tegurite koosmõju – maailmaturuhindade langus, Vene turu ära kadumine, seakatk, riigieelarve probleemid ja muud hädad – me vaatame üle kõiki võimalusi, mis Eesti riik saab olukorra leevendamiseks teha,» ütles põllumajandusminister Ivari Padar BNS-ile.

«Üks võimalus kindlasti on Maaelu Edendamise Sihtasutuse paindlik kasutamine. Kuni selleni välja, et läbi sihtasutuse anda kapitalisüste hea potentsiaaliga ettevõtetele, mis on kasvõi Vene impordipiirangu tõttu sattunud keerulisse olukorda,» lisas ta.

Kapitalisüst suunatakse senistele tagatis- või laenuklientidele, doominoefekti vältimiseks ka sidusettevõtetele, mis sattusid makseraskustesse. Eesmärgiga, et ettevõte täidaks kohustused, jätkaks tegevust ja tagastaks kapitalisüsti. Seeläbi aitab meede sihtasutusel varem sõlmitud tehingutest tuleneda võivat kahju vältida. Kapitalisüsti maksimaalseks suuruseks põllumajandussaaduste esmatootjatele on 15 000 eurot ja muudele ettevõtetele 200 000 eurot.

Uus otselaenumeede võimaldab laenata krediidireitingust sõltumatu intressiga. Ehk laenata ka juhul, kui see oleks MES-i hinnangul turutingimustel välistatud. Sealhulgas laenata 0-intressiga. Põllumajandustoodete esmatootjatele antava laenu maksimum on 75 000 eurot viieks aastaks. Kaasneb vähese tähtsusega abi 15 000 eurot. Muu ettevõtluse puhul antava laenu maksimum on 1 miljon eurot viieks aastaks. Kaasneb vähese tähtsusega abi 200 000 eurot.

Sõltumata kas finantseerimisallikaks on riigieelarve või sihtasutuse vahendid, on toetuste ühiseks tunnuseks ühiskondlik iseloom, ühekordsus ja riiklik initsiatiiv. Reguleerimisalasse kuuluvad nad üksnes niivõrd, kuivõrd tegemist on riigiabi või vähese tähtsuse abiga.. Kui riik avaldab edaspidi initsiatiivi ka non aid toetusteks, pole leping nende rakendamisel takistuseks. MES omavahenditest tulevaks aastaks toetusteks raha ei kavandata.

MES on varem toetust maksnud näiteks 2003. aastal AS Rapla Dairy pankrotis kannatanud piimatootjatele, 2004. aastal mesilasperede hukkumise ja loodusõnnetuse tõttu ja 2005. aastal jaanuaritormis kannatanutele.

Tagasi üles