/nginx/o/2014/04/02/2934408t1hffbf.jpg)
Eesti suuremate seakasvatusorganisatsioonide ja -ettevõtete juhid saatsid eile põllumajandusministeeriumile ühispöördumise, kus teevad mitmeid etteheiteid ja esitavad vastuseta jäänud küsimusi.
Seakasvatajatel on põllumajandusministeeriumile mitmeid etteheiteid ja küsimusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avaldame seakasvatajate üheksa küsimust täismahus:
1. Veterinaar- ja Toiduameti andmetel on kaardistatud üle 930 talumajapidamise ja seakasvatusettevõtte, kus peetakse vähemalt ühte siga. Ettevõtlusena toimub seadustega kooskõlas olev seakasvatus ca 10 protsenti arvelevõetud kohtadest, enamus on seakasvatusalane nn hobitegevus. Käesoleval taudiohtlikul ajal on viimased, sageli mitteteadliku ja kontrollimatu tegevusega ohuks tootmisettevõtetele. Teeme ettepaneku rakendada kompensatsioonimeetmeid (Läti näitel) seakasvatamise lõpetamiseks kohtades, kus on bioohutusnõuded nõrgalt täidetud ja/või asuvad kaasaegsete seakasvatusfarmide läheduses.
2. Sigade aafrika katku Eestis avastamine oli ainult aja küsimus. Seda ütles ka minister I. Padar pärast selle avastamist Lätis. Miks kontrollitakse ainult taudipiirkonnas kütitud metssigu, kui me teame, et see haigus on ka nn «puhtas tsoonis». Hetkel tegeleb VTA ainult statistikaga, kuhu haigus jõudnud on, mitte ennetamisega. Kas ei oleks mõeldav kõikide kütitud metssigade laboratoorne kontrollimine? Miks ei ole võimalik teha SAK analüüse kõigis olemasolevates maakondade veterinaarlaboratooriumites? Kindlustamaks bioohutusnõuete täitmist farmides, tuleks teha need kohustuslikuks.
3. Palume selgitada, kuidas toimub hukkunud loomade matmine talvetingimustes, kui pinnas on külmunud. Kuidas korraldatakse välja pakutud konteineritesse kogumine ja transport eelkõige suuremates sigalates (nt üle 200 põhikarjaemisega farm)?
4. Kohtumisel räägiti võimalikust loodavast MAK meetmest juhuks, kui hävinud või hävitatud on 30 protsenti sigadest karjas. Ettepanek on kasutada MAK meetme võimalusi kahju ennetavaks tegevuseks ja juba tekkinud kahjude hüvitamiseks, põhjustatuna toodangu hinnalangustest, lisamärgistuse nõuetest ning mitte oodata suurte kahjude tekkimist.
5. Kas on piiranguid loomade transpordil läbi taudistunud ala või taudipunkti, kui transporditeed läbivad nimetatud piirkondi?
6. Hr. A. Pärteli ettekandest selgus, et on tehtud erisusi sigade, sealhulgas metsigade kodus ja väljaspidamisele. Kui jah, siis milliseid ja mis seadusandlike aktide alusel seda on lubatud teha?
7. Hr. A. Pärteli ettekandest selgus, et kui taud avastatakse kodus peetavatel metssigadel on piirkond nn «roosa» ala aga kui taud on kodusigadel siis «punane» ala. Millest selline vahe?
8. Ettepanek mitte rakendada 48 tunnilist seisuaega sigade transpordivahendile (VTA peadirektori KK 03.04.2014 nr.137 «Täiendavate loomatauditõrje abinõude kehtestamine…»), kui on teostatud ja tõestatud reeglitepärane transpordivahendi desinfektsioon ning välistatakse transportvahendi juhi, kui välisriigist saabunud isiku pääsemine loomakasvatushoonesse ning loomade pidamiseks piiritletud alale, millisest toimub sigade transport.
9. Vastuseta jäi küsimus, et milline on riigipoolne planeeritud tegevus taudi korral ohustatud tsoonis, kui elusloomade eksport ei ole lubatud. Tapatööstused on eraettevõtted ja riske taudiohu korral ei võta, samas elussigu tohib realiseerida ainult riigisiseselt, lihatööstuste toodangule muid piiranguid ei ole, kui ainult märgistus, et toore pärineb taudipiirkonnast. Palume selgitada, mis määruse alusel seda märgistust nõutakse? Taudi tõttu kannatame niigi. Miks peame veel kontrollitud lihale/tootele tegema turustamise raskemaks? Kas selliselt märgistatud tootele on ette nähtud rahalist turustamistuge?