Õppetalu on tulevastele põllumeestele esimeseks proovikiviks

Riho Kala, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppetalu juhataja, näitab kooli moodsat tehnikat.

FOTO: Pm

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppetalu on üks magneteid, mis meelitab noori sellesse kooli õppima, sest tulevaste põllumeeste käed kibelevad teooriatunnist tehnikahalli ja põllule kõiki talutöid ise järele proovima ning just seda isemajandav õppetalu võimaldab, mullaharimisest kuni vilja koristamiseni.

Õppetalu juhataja Riho Kala peab teooriat oluliseks, kuid praktikat vältimatuks. «Ma arvan, et ei saa õpetada ainult vihiku ja paberiga, see pole tõsiselt võetav. Meie kooli ja õppetalu eripära ongi, et teeme kõiki töid ühiselt ja õpime koos,» lausus ta ja nentis, et nii mõnigi noor on Olustverre õppima tulnud just soovist saada moodsa tehnikaga rohkelt praktikat enne, kui n-ö päriselt tööle minnakse.

Olustvere õppetalu hakati taastama 1993. aastal, kui omandireformi käigus sai kool tagasi oma endised maad. Viimased kolmteist aastat on õppetalu tegutsenud praeguses asukohas, kus üheskoos õpilastega on mahajäetud hooned taastatud ning loodud toimiv kompleks. Õppurite kasutuses on 712 hektarit maad ja 68 hektarit metsa.

Isemajandav talu

Õppetalu on kooli üks osakond lisaks mõisale ja sööklale, kuid toimib isemajandava üksusena, mis kasvatab ja müüb vilja ning paigutab saadud tulu talu või kooli muude objektide arendamisse. Mida paremini õppetalul läheb, seda rohkem saab ka uut tehnikat soetada või muul moel panustada. Kui vaja, siis pannakse talu tuludest näiteks kooli ühiselamu renoveerimisele õlg alla. «Kokku on kool kõik üks tervik, ei ole nii, et me oleme siin kõvad mehed, müüme vilja ja teised vaadaku ise, kuidas saavad,» nentis Riho Kala.

Põllumajanduse eriala on Olustvere kooli kõige vanem eriala ja viimased neli aastat olnud kasvavalt populaarne. Sellel õppeaastal laekus 43 avaldust ja avati kaks rühma. Riho Kala sõnul tuli sedavõrd suur huvi temalegi üllatusena, kuid õpetaja arutles, et huvi taga on ilmselt järjepidev tegevus ja kaasaegne uue tehnikaga õppekeskkond.

Riho Kala lausus, et on olnud ka aegu, mil sai hädavaevu õppegrupid täis, kuid viimastel aastatel tundub, et noored näevad põllumajanduses enam perspektiivi ja tunnevad selle vastu huvi.

Võrreldes teiste äriettevõtetega on õppetalu eeliseks see, et suviti saab oma õpilasi tööle võtta ning talvel ei pea neid palgal hoidma, sest õppuritel on kool. Nii hoiab kulusid kokku. Teisalt on jällegi õppetalu väljaminekud tehnikale väga suured, sest on oluline, et tehnika oleks võimalikult kaasaegne. «Ei saa nii, et õpetame neid vanade kombainide või traktorite peal välja ja siis noored lähevad tööle ega oska moodsa tehnikaga midagi peale hakata,» rääkis Riho Kala.

Olustvere talu ostis käesolevaks õppeaastaks kümme uut masinat ja põllutööseadet projekti «Põllumajanduse õppevaldkonna seadmete soetamine» raames, nende hulgas uus Claas Lexion 670 teraviljakombain, mille maksumus oli 235 000 eurot, ja Horsch Focus külvik maksumusega 112 000 eurot. Viimast on Eestis ainult neli tükki. Lisaks veel ka näiteks uus niiduk, prits ja sõnnikulaotaja. Riho Kala sõnul on üleüldse Eesti põllumeeste tehnika tase võrreldes Skandinaaviaga väga hea – tihtilugu tehnika viimane sõna.

Riho Kala märgib, et mõistagi on see suur risk anda moodsaim tehnika alles õppivate noorte kasutusse, kuid teisiti ei õpi. «Eks ikka noortel juhtub ka vahel äpardusi, aga nii need kogemused tulevad,» kõneles õpetaja.

Rekordsaak

Tänavune aasta on olnud õppetalule eriti hea – põldudelt korjati kõigi aegade rekordsaak – umbes 2500 tonni vilja. «Sel aastal on kõik õnnestunud. Viljahind on küll veidi madalam, kuid saagid on jällegi väga head, nii et võib rahule jääda,» lausus ta.

Olustveres oli vanasti ka sigala, kuid eelmisel aastal lammutati see maha, kuna plaan on ehitada uus kaasaegne laut. Juhataja sõnul ei ole mõtet teha koolitust 1960. aastatel ehitatud hoones, vaid pigem rajada kaasaegse tehnikaga kompleks algusest peale. Loomad on aga õppetalus siiski olemas, nii-öelda hobikorras peetakse alpakasid, lambaid, hobuseid ja kitsi, et ringi liikuvatel inimestel oleks, keda vaadata.

Tulevikuplaanid

Uutest ideedest õppetalu arendamisel puudust ei tule. Näiteks tänavu, kuna õpilasi on palju, tekkis mõte esimest korda korraldada koolis «Aasta põllumehe valimine», mille raames peetakse mitme kuu jooksul erinevates valdkondades jõukatsumisi. «Oluline on, et õpilased mõistaksid, kui palju peab teadma ja tegema, et olla hea põllumees,» ütles Riho Kala.

Järgmisel aastal on esimest korda plaanis teha ka töödessant, mis tähendab, et kooli õpilased lähevad hoogtööle erinevatesse põllumajandusettevõtetesse. Selle eesmärgiks on, et õpilased näeksid lisaks praegusele praktikale veel rohkem erinevate ettevõtete sisemust ja saaksid kaasa lüüa ning abiks olla mitmetel töölõikudel. Riho Kala sõnul jääb talvel õppetalus ruumi väheks ja siis tuleb rohkem väljasõite planeerida, kuid lähitulevikus on plaan ehitada ka uus tehnikahall. Niisamuti on kooli eesmärgiks käia järjepidevalt ajaga kaasas ja olla uuendusmeelne.

«Põllumajandusliku poole pealt on kõige suurem eesmärk arendada täppisviljelust, et tõestada ja ära proovida, kas täppisviljelus võimaldab saavutada 5–10protsendilist kokkuhoidu,» rääkis Riho Kala alanud õppeaasta plaanidest ja lisas, et väga oluline on saada võimalikult väikeste kuludega asjad tehtud. «Seega hakkame suuremat tähelepanu pöörama GPS-lahendustele, et olla täpne ja hästi mõõdetav.»

Õppetalu üheks uueks suunaks võib saada ka ettevõttele lisandväärtuse loomine põllumajanduslike saaduste abil – näiteks juustu või õlle valmistamise, et tulevased põllumehed tajuksid hästi tervet toidutootmise tsüklit. «Eesmärk on teha kogu protsess koos läbi, et näha, mis saab viljast või piimast edasi, mis toimub veskis või kuidas juust valmib,» kirjeldas uut ideed Riho Kala.

kommentaar

Anton Heinsoo,

põllumajanduse eriala õpilane

Ma olin kuulnud Olustvere koolist ainult head. Õppetalu on väga kasulik ja tänavu tuli ka uus tehnika, mida on hea katsetada. Mulle meeldib see praktiline pool. Juhendajad räägivad teooria ära, näitavad esimesed paar korda ette ning siis teed juba ise. Selline viis on õppimiseks kõige parem.

Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.

Populaarne

Tagasi üles
Back