Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt tuleb Venemaa sanktsioonide tõttu Eestil leida uued turud 150 miljoni euro ulatuses põllumajandustoodangule, Venemaa turg lähematel aastatel jääb ettearvamatuks ja panustada tuleb maailma kasvavale toidunõudlusele.
Arvestada tuleb lisaks otsesele Venemaa-suunalisele ekspordile, ka teiste tolliliidu riikidega ning tooraine-ekspordiga, mis läks edasi Venemaale, ütles konjunktuuriinstituudi juht Maire Josing teisipäeval uuringut tutvustades.
Lisaks 50 miljoni euro suurusele Venemaa piimatoodete ekspordile tõi instituudi uuring välja toorpiimaekspordi Leetu ja Lätti, kuhu mullu läks 71 miljoni euro eest tooret, mis töödeldi seal valdavalt Vene turule. See langes kokku väga kõrgete piimahindadega ja praeguseks on esmase tagasilöögina näha piimaliitri hinna kukkumist 40 sendilt 22 sendile.
Kalatooteid eksporditi Venemaale esimeses poolaastas näiteks 9 miljoni euro eest, ja mullu 25 miljoni euro eest. Sellele lisanduvad teised tolliliidu-suunalised kaubavood ja on teada, et Venemaa survestab tolliliidu riike sanktsioone laiendama, märkis Josing.
Samuti oli kalaeksport näiteks Ukrainasse esimesel poolaastal väärt 5,7 miljonit eurot. On teada, et Eesti partnerid asusid näiteks Luganskis ja Krimmis. Eesti idasuunaline kalaeksport on samas peamiselt külmutatud kala, see tähendab vääristamata tooraine, ning siinkohal peaks vaatama maailmamastaabis kasvavale nõudlusele, rääkis Josing.
«Kui kriis jääb vinduma, siis järgnevad ka tagasilöögid Eesti ettevõtlusele. Ennekõike aktiivses investeerimisfaasis ettevõtetele. Need, kes panustasid piimakvoodi kadumisele, kui neil on äriplaanis arvestatud kõrge kokkuostuhinnaga, siis neil on kindlasti raske,» ütles Josing. «Samuti ettevõtted, kel pole vertikaalset ligipääsu tooraine ja töötlemise vahel.»