Põllumajandus-kaubanduskoda: segadused saastetasuga raiskavad põllumeeste raha

Sirevere põllumees Gustav Põldmaa valis oma kartulile liivasemad põllud ja loodab vaatamata vihmale head saaki.

FOTO: Tairo Lutter

Advokaadibüroo GLIMSTEDT ja Eesti põllumajandus-kaubanduskoda esitasid sel nädalal keskkonnaametile selgitustaotluse, et saada teada, kuidas peavad deklareerima ja tasuma keskkonnatasu sea-, veise- ja linnukasvatusega tegelevad välisõhu saasteloa omanikud.

Advokaadibüroo GLIMSTEDT keskkonnaõiguse eksperdi ja vandeadvokaadi Mirjam Vili sõnul on 1. juulil 2014  jõustunud välisõhu saasteloa künnisvõimsuste uue regulatsiooni ebapiisavad selgitused ja juhendid tõstatanud põllumeestes mitmeid küsimusi ning jätnud selgusetuks, kuidas käituda.

«Uue regulatsiooniga tõsteti põllumajandussektoris saasteloa omamise künnivõimsust, mis vabastas alates 1. juulist 2014 välisõhu saasteloa omamise kohustusest mitmed sea-, veise- ja linnukasvatusega tegelevad põllumajandusettevõtjad, kes pidid varasema regulatsiooni kohaselt saasteluba omama,» selgitas Vili. «Sellega seoses kadus ka ettevõtjate, kelle tegevus ei nõua uue regulatsiooni järgi enam saasteluba, saastetasu maksmise kohustus. Vastuseta jääb aga, kuidas täpsemalt siis peavad alates 1. juulist deklareerima ja tasuma keskkonnatasu sea-, veise- ja linnukasvatusega tegelevad välisõhu saasteloa omajad,» märkis Vili.

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmuse sõnul on oluline, et saastetasu deklareerimise ja tasumise juhendid oleksid kõigile selged ja üheselt mõistetavad. «Tehtud muudatus võimaldab reaalselt põllumeestel keskkonnatasude pealt kokku hoida, kuid samas võib omaalgatuslikult ja ekslikult keskkonnatasude tasumata jätmine kaasa tuua sanktsioone ning täiendavaid kulutusi,» sõnas Sõrmus.

Eesti põllumajandus-kaubanduskoda (EPKK) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT sõlmisid 11. juulil 2014 ühiste kavatsuste protokolli, mille eesmärgiks on põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate keskkonnaõigusalase teadlikkuse edendamine.

Populaarne

Tagasi üles