Rakvere lihakombinaadi ja farmide juhatuse esimees Teet Soorm ütles pärast tänast seakasvatajate ja jahimeeste kohtumist põllumajandusministriga, et valitsus on seakatkule reageerimisega hiljaks jäänud.
Soorm seakatkust: riigiisad oleksid pidanud varem reageerima
5. august 2014, 18:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Otsuseid oleks pidanud varem tegema. Kui me talvel pöördusime põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumi seakasvatajate poolt, siis juba oleks pidanud meie auväärt riigiisad pidanud sellele reageerima ja hakkama tõsiselt mõtlema selle peale, sest seakasvatajatel oli juba selleks ajaks selge, kui kiiresti see viirus liigub,» rääkis Soorm.
Tema sõnul oli Rakvere farmide tootmisdirektor viiruse levikut jälginud juba viis kuni kümme aastat ning oli selge, et see liigub aastas 300 kilomeetrit. Seega hoiatasid seakasvatajad riiki juba siis, kui viirust leiti Valgevenest ja Poolas.
«Ei tea, kas riigiisadel oli see võimuvahetus ja mõeldi muude asjade peale kui igapäevaste tööde tegemistele. Võib-olla mõeldi rohkem poliitilistele mängudele. Nüüd on kätte jõudnud rahustamishetk. Aga lootma peab. Vaatame, mis poole see jumala päike nüüd paistab, kas ta aitab või ei aita seda väikest Eestit,» kirjeldas Soorm.
Soormi sõnul on Eesti ainus Balti riik, kus sigu toodetakse üle, seega katkuhirmus piiride sulgemisel kaotab enim just Eesti. «Kui Eestis toodetakse 20 protsenti üle sigu ja piirid kinni pannakse, siis saab turg päris huvitav olema. Samas kui viirus lööb mõnda suuremasse farmi, siis võib hetkega olla alatootmine,» selgitas ta.
Soorm pole veel kaotanud lootust, et seakatk Eestisse ei jõua. «Võib-olla see on juba siin, me ei tea keegi seda. Võib-olla on kuskil pesakonnas sees, ega kõiki sigu kontrollitud pole. Millal see esimene siga avastatakse, on päevade või nädalate küsimus, aga võib-olla ei avastata kunagi,» ütles ta.
Mõju seakasvatajatele katku korral oleneb sellest, millisesse farmi see jõuab. «Kui lööb nuumikute farmi, siis seal lähevad loomad hävitamisele, farm on tühi kolm-neli kuud, elame üle. Aga kui peaks emisefarmi lööma, siis on ikka tõsine kahju. Viljandi lähedal on meil farmis 60 000 siga, kui sinna peaks lööma, siis me taastame 2-3 aastat seda tsüklit,» selgitas Soorm.
Kasvatajatele hüvitab kahjud riik, kes saab selleks omakorda toetust Euroopa Komisjonilt, ning näiteks Rakverel on kindlustus ka äri katkemise puhuks. Samas ei saa see kõik Soormi sõnul siiski kerge olema, kuna äri- ja klientide usalduse kahjut ei oska keegi numbritesse panna. Korra on see Soormil juba läbi elatud, kui ta oli 2007. aastal Talleggi juht ja Newcastle’i haiguse tõttu tuli hävitada 237 000 kana.