/nginx/o/2010/07/10/399887t1h65ea.jpg)
Eesti 2014–2020. maaelu arengukava eelarve on rohkem kui miljard eurot, millest suurim osa läheb keskkonnasõbraliku majandamise toetuseks.
Vaata, kuhu läheb Eesti põllumajanduses enim raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaelu arengu poliitika on osa Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast, mille rahastus tuleb Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). EAFRD panustab keskkonnasõbralikku majandamisesse 170 miljonit eurot. Sellest summast maksavad nad toetusi põllumajandusettevõtetele, mis hoiavad nõuete järgi vähemalt 50 protsenti maast põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all, jätavad püsirohumaa vähemalt viieaastase perioodi jooksul üle aasta niitmata ja muretsevad iga 0,5 hektari maataimedega rajatud põllumaa kohta vähemalt ühe mesilaspere.
Suuruselt teine investeering läheb põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamisesse, kuhu panustab avalik sektor 146 miljonit eurot. Tulemuslikkuse parandamine tähendab, et arengukava toetab muu hulgas tootmishoonete, näiteks kasvuhoonete ehitamist, viljapuuaedade ja marjaistandike rajamiseks vajalike materjalide soetamist, mesindus- ja seenekasvatusinventari seadmete soetamist ning biomassist elektri, soojuse, vedelkütuste või gaasi tootmiseks vajalike hoonete ehitamist.
Kolmas suurim toetuste saaja on mahepõllumajandus, kuhu näeb arengukava ette 92,2 miljonit eurot. Sellest summast saavad toetusi ettevõtted, mis on tunnustatud mahepõllumajanduse seaduse järgi.
Neljandana investeerib arengukava 90 miljonit eurot Leader-programmi. Põhiline osa toetusest läheb tegevustele, mis viiakse ellu kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate raames.
Viiendana ehk 67 miljonit eurot panustab EAFRD põllumajandustoodete töötlemisse ja turustamisesse. Sinna alla käivad seadmetesse, ehitistesse ja uute töötlemisüksuste rajamisse tehtavad investeeringud.