Ebaseaduslik lihamüük röövib ettevõtetelt kliente

Sealiha. Foto: Sille Annuk

Statistikaameti andmetel tarbivad eestlased liha aina vähem, mille põhilisteks põhjusteks on Eesti Toiduainetööstuse Liidu hinnangul veiseliha kõrge hind ja ebaseaduslik lihamüük.

Liha tarbimine on viimastel aastatel vähenenud eelkõige veiseliha arvelt. Kui viis aastat tagasi tarbis Eesti inimene keskmiselt 12,7 kilogrammi veiseliha aastas, siis mullu oli sama näitaja seitse kilogrammi. Sealiha tarbimine on viimastel aastatel püsinud üsna stabiilsena, moodustades üle poole tarbitavast lihast – 35,5 kilogrammi inimese kohta. Linnuliha puhul on see-eest märgata tõusutrendi – mullu sõid eestlased 23,2 kilogrammi linnuliha aastas, samas kui viis aastat tagasi oli see näitaja peaaegu kaks kilogrammi väiksem.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp selgitas, et veiseliha tarbimise vähenemise põhjuseks on eelkõige kõrged hinnad ja see, et inimesed oskavad veiselihast vähem süüa valmistada kui muust lihast. «Me teame, et selleks, et sealihast tehtud praadi ära rikkuda, tuleb ikka kõvasti vaeva näha, aga veiselihaga on see üsna kerge,» möönis Potisepp.

Veiseliha kõrgete hindade põhjuseks on lihatootjate sõnul omakorda kasvatamise tehnoloogiad. Potisepp rõhutas, et veiseliha hind pole kõrge konkreetse lihaliigi kohta, vaid võrreldes teiste lihatüüpidega. «Veiseliha maksab toidupoes üsna prisket hinda ja kui mõtleme selle peale, et inimesed loevad endiselt toidu ostmisel igal juhul raha, siis on see ka igati loogiline,» märkis Potisepp, rõhutades, et kindlasti ei saa öelda, et veiseliha hind ja kvaliteet pole seoses.

Liha tarbimise vähenemise teine aspekt on Potisepa hinnangul see, et palju müüakse liha käest kätte ebaseaduslikult, niisiis ei kajastu see statistikas ega maksude maksmises. Käest kätte müümine tähendab, et loomapidaja tapab looma ära ja müüb liha naabritele või mõnel juhul avalikult, näiteks kaupluste parkimisplatsidel. «Seni, kuni järelevalveorganid kohale tulevad, on liha ammu müüdud, raha taskus ja inimene autoga kadunud,» lausus Potisepp. Tema hinnangul on murettekitav, et Eestis on tarbijaid, kes sellist liha ka hea meelega ostavad, mõtlemata toiduohutusele.

Liha tarbimise vähenemise kolmanda aspektina tõi Potisepp välja inimeste toitumisharjumuste muutumise. Ta selgitas, et nagu teistegi rasvasemate toiduainete puhul, pole liha järele enam nii suurt vajadust kui vanasti, kuna inimesed teevad vähem füüsilist tööd.

Lihatootjate kaubamärke Maks ja Moorits, Wõro ja Vastse-Kuuste koondava Atria Eesti toiduainekontserni juhatuse esimees Olle Horm ütles, et nende põhiturg on Eesti, kus on konkurents niigi karm. Kuna liha tarbimine väheneb, vähenevad ka ettevõtte müügimahud ning tiheneb konkurents.

«Millest kõik Eestimaa tööstused on aru saanud, on see, et Eesti turult lähemas tulevikus kasvu loota pole,» tõdes Horm. Ta lisas, et kui lihatootjal on plaanis kasvada, tuleb seda teha konkurentide arvelt ehk nende turuosa ära võtta, või pöörduda välisturgude poole.

Horm praegust liha tarbimise vähenemist siiski väga dramaatiliselt ei näe, kuna tegu pole päevapealse ega hüppelise protsessiga ning tarbimise langus pole ülemäära suur. «Tootmismahud vahelduvad kogu aeg, praegu on suur uhke suvi, suur grillihooaeg ja masinad käivad vurinal. November, jaanuar, veebruar on suur vaikus,» märkis ta.

Sirje Potisepp ei pea samuti tarbimise vähenemist suureks probleemiks: «Liha on eestlased eluaeg söönud ja söövad ilmselt edasi, nii et mingit katastroofi ma küll ei näe, vähemalt lähiajal.» Tema sõnul pole lähiajal oodata liha tarbimise kasvu. Potisepp arvab, et tarbimine jääb suhteliselt samale tasemele, kuigi prognoosida võib sealiha tarbimise kasvu, kuna see on inimestele taskukohane.