/nginx/o/2013/09/20/2380311t1h492e.jpg)
Põllumajandusministeerium plaanib piirata 2020. aastani väljamakstavate pindalatoetuste puhul põllumajandusmaa osakaalu, kus toetusi saadakse vaid rohu hekseldamise eest.
Riik hakkab piirama «euroheinategu»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peame jõuliselt piirama sellist «euroheinategu» ja vähendama maade hulka, kus pindalatoetusi saadakse vaid kord aastas rohu purustamise eest,» vahendas põllumajandusminister Ivari Padari sõnu pressiesindaja Kristo Mäe.
«See ei too kaasa mingit põllumajandustoodangut ja ka põllumehed on ammu soovinud selle olukorra muutmist.»
Tema sõnul tegeletakse praegu Eesti põllumajandusmaast ligi kümnendikul hooldusniitude, sealhulgas rohu hekseldamisega.
«Kuigi mõnel puhul on tegevus õigustatud, siis kahjuks on hulga maaomanike jaoks muutunud see omaette äriks. Viimaste aastate statistika näitab, et sellise põllumaa pind on järjest suurenenud. See ei ole ühise põllumajanduspoliitika eesmärk,» ütles Padar.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärk on jätkusuutlik toidutootmine vastavalt turunõudlusele.
Selleks, et kasvava nõudluse korral oleks võimalik toidu tootmist suurendada, on kehtestatud minimaalsed tingimused põllumajandusmaa hooldamisele, et põllumajandusmaa väärtus ei langeks ja tootmise laiendamine oleks võimalik ilma suuremate kulutusteta.
«Kuid kunagi pole olnud selle eesmärk maksta toetust rohupurustamise kui tegevuse eest olukorras, kus nõudlus toidutootmiseks on olemas ja põllumajandusmaad on seega võimalik kasutada põllumajandussaaduste tootmiseks,» selgitas Padar.
Ministri sõnul otsitakse praegu võimalusi, kuidas suurendada maaomanike huvi asendada rohu purustamine lisandväärtust loova põllumajandusliku tegevusega.
Padar rõhutas, et kindlasti ei tähendaks muudatused täielikku hekseldamise keeldu, küll aga selle olulist piiramist ja praeguse korra täpsustumist.
Perioodil 2014-2020 makstakse Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika raames Eesti põllumeestele otsetoetusi enam kui 900 miljoni euro eest.