Täna arutatakse valitsuskabinetis järgmise eelarveperioodi maaelu arengukava (MAK), mida on viimaste kuude jooksul oluliselt kohendatud. Järeleandmisi on tehtud eelkõige suurtootjatele.
Suurtootjaid ärritanud meede jäeti põllumajandustoetuste paketist välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidust saadavad põllumajandustoetused jagunevad kaheks: maaelu arengukavaks ja otsetoetusteks. Mõni kuu tagasi selgus, et Eesti riik ei ole tõenäoliselt valmis arengukava omalt poolt maksimaalselt lubatud 25 protsendiga toetama – pigem jääb toetus 15 protsendi kanti – ning arengukava tuli kärpida ligi 70 miljoni euro võrra.
Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul on nüüd valminud uus arengukava versioon, kuhu tõsteti otsetoetuste paketist lisaks kokku 107 miljonit eurot, nii et MAKi maht jääb endiselt ühe miljardi euro juurde.
Võrdne kohtlemine
Üks huvitavamaid muudatusi on otsus lisada MAKi meede väiketootjate investeeringuteks, mis loodi kompenseerimaks otsetoetustest nn esimeste hektarite lisatoetuse väljajätmist.
«Me eeldame, et me esimeste hektarite toetust ei maksa. Me näeme selles pigem kahju kogu sektorile – riski järjest tõusvatele maa rendihindadele ja põllumajandusmaa vähem kasutamisele,» ütles Padar eile ajakirjanikele värsket maaelu arengukava versiooni tutvustades.
Põllumeeste keskliidu presidendi Juhan Särgava sõnul on aga põllumehi niigi vähe ja neid suuruse järgi sorteerida ei ole tema sõnul õige.