/nginx/o/2014/01/14/2750488t1hbc59.jpg)
Põllumajandusministeeriumi eestvõttel alustati Eesti lihaveisesektori arengukava koostamist aastateks 2015-2020. Arengukavaga püütakse muuhulgas kaardistada võimalused, kuidas Eesti lihaveiseliha senisest edukamalt eksportida.
Eesti lihaveistele hakatakse otsima eksporditurge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis on praegu üle 60 000 lihaveise, mis tähendab nende arvu kolmekordistumist viimase kümne aasta jooksul. Seda on oluliselt rohkem, kui Eesti jõuab tarbida, seepärast tuleb tõsiselt hakata otsima uusi eksporditurgusid,» ütles ministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.
Koostatav arengukava aastateks 2015-2020 peaks andma vastused ka küsimusele, kuidas tagada veiseliha ühtlaselt hea kvaliteet, populariseerida selle tarbimist Eestis, suurendada koostööd lihaveisesektoris tegutsejate vahel ja anda toormele suuremat lisandväärtust.
Täna toimus arengukava töögrupi esimene koosolek. Töögruppi kuuluvad Eesti Maaülikooli, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi, MTÜ Eesti Liivimaa Lihaveis, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.