Häid baktereid täis mudapall puhastab ka koduaia tiiki

Kanasööda valmistamine efektiivsete mikroorganismide abil. Foto: Margit Olle

Läinud kuul toimus Tais looduslähedase põllumajanduse konverents, kus üheks põhiteemaks oli efektiivsete mikroorganismide kasutamine põllumajanduses, millest järgnevalt teeme põhjalikumalt juttu.

Efektiivsete mikroorganismide tehnoloogia, mis kujutab endast mikroorganismide lahust, töötati välja Jaapanis Okinawas Ryukyuse ülikoolis 1970. aastatel professor dr. Teruo Higa poolt. Seda on tutvustatud ja kasutatud 140 riigis üle maailma.

Efektiivsed mikroorganismid sisaldavad inimsõbralikke mikroorganisme nagu fotosünteetilised bakterid (Rhodopseudomonas palustris ja Rhodobacter sphaeroides), laktobatsillid (Lactobacillus plantarum, L. casei, ja Streptococcus lactis), pärmid (Saccharomyces spp.) ja aktinomütseedid (Streptomyces spp.). Tegemist on kollakaspruuni värvi lahusega, mille pH jääb alla 3,5 ja millele on iseloomulik magushapu fermenteeritud lõhn.

Looduses leidub nii kasulikke kui kahjulikke, aga ka palju neutraalseid mikroobe, mis sõltuvalt tingimustest kalduvad kas kasulike või kahjulike mikroobide poole ja hakkavad nende järgi talitlema. Viies mulda või vette efektiivseid mikroorganisme, sunnivad need looduses olevaid neutraalseid baktereid töötama kasulike bakteritena.

Laiad kasutusvõimalused

Efektiivsed mikroorganismid on baasaine, millest annab teha efektiivsete mikroorganismide aktiveeritud lahust bokashi’t (kuiv pulberjas tükiline materjal) ning tahket looduslikku materjali.

Efektiivsete mikroorganismide kasutusvõimalused on laialdased. Need aitavad parandada taimetoodangu kvaliteeti ja saagikust ning sel viisil kasvatatud taimi saab ülejääkide korral kasutada maheväetise tegemiseks. Samuti muudavad efektiivsed mikroorganismid mulla struktuuri ajapikku paremaks.

Loomakasvatuses lisatakse efektiivseid mikroorganisme joogile ja söögile, aga neid pritsitakse ka õhku, sest need aitavad vähendada halba lõhna. Keskkonnakaitses kasutatakse efektiivseid mikroorganisme näiteks tööstuslinnades jõgede reostuse vähendamiseks, et nende abil käivitada jõgede isepuhastusmehhanism. Samuti aitavad efektiivsed mikroorganismid erinevatel materjalidel kiiremini laguneda.     

Kuidas valmistada?

Efektiivsete mikroorganismide aktiveeritud lahust tähistatakse lühendiga EMAS, kuhu on lisatud kindlates kogustes efektiivseid mikroorganisme, melassi ja vett. Selline lahus tuleb palju odavam kui efektiivsete mikroorganismide baaslahus.

Lahuse (EMASi) valmistamiseks sega melass ja efektiivsed mikroorganismid vees. Vala vedelik puhtasse plastanumasse, sule tihedalt ja säilita soojas kohas (20–35 0C). Ära kunagi kasuta anumat, mida ei saa tihedalt sulgeda. Samuti ei soovitada tarvitada klaasanumat.

Pärast 2–3 päeva möödumist moodustub fermenteerimise protsessi tulemusel gaas. Ava anumat mõned korrad, et fermenteerimisel tekkiv gaas saaks välja tulla. Kui gaasi teke lakkab, on fermenteerimine lõppenud.

EMAS on valmis kasutamiseks 7–10 päeva pärast valmistamist. Kui lahus on valmis, langeb pH alla nelja, ideaalselt alla 3,5. Vedelikku iseloomustab magushapu lõhn ja kollakaspruun värvus.

Aktiveeritud lahus säilib maksimaalselt ühe kuu – selle aja jooksul on selle mikrobioloogiline aktiivsus kõrgeim. Lahust tuleb hoida pimedas ja jahedas kohas ning mingil juhul ei tohiks see saada päikest. Vedeliku pinnal võivad ujuda valged ebemed – need on kahjutud mikroobid.

Oluline on tähele panna, et EMASi ei tohi kunagi paljundada, kuna paljundades ei suudeta ära hoida selle saastumist. Kui EMAS on paljundatud, siis mikroobide tasakaal muutub ja lahuse efektiivsus on kadunud.

Aeroobne bokashi

Aeroobset efektiivsete mikroorganismide bokashi’t kasutatakse nagu maheväetist. Selle valmistamiseks läheb vaja kõrge toitainete sisaldusega materjale (loomade sõnnik, sojaoajahu, õlikoogid, kalajahu, kondijahu jne), madala toitainete sisaldusega materjale (nisu-aganad, puutuhk jne), tükeldatud nisu põhku (10% kogu mahust), puhast vett (umbes 30% kogumassi kuivkaalust), efektiivsete mikro-organismide 1–3protsendilist veelahust ning melassi 1–3protsendilist veelahust.

Valmistamiseks sega hoolega kõik tahked komponendid. Samuti lahusta vees melass ja lisa efektiivsed mikroorganismid. Saadud vedelik vala aeglaselt ja pidevalt segades tahkele massile. Lõpliku massi veesisaldus peaks jääma 40–50 protsendi vahele. Pane saadud mass kuivale põrandale 30–50 cm kõrgusesse hunnikusse ja kata õlgedest matiga, nii et oleks tagatud õhu juurdepääs. Segu peab olema kaitstud otsese päikesevalguse ning vihma eest.

Fermenteerimiseks kulub umbes üks nädal. Sel ajal peab temperatuur jääma alla 50 kraadi ning soovitatakse regulaarset temperatuuri ja õhustatuse kontrolli.

Efektiivsete mikroorganismide bokashi’t kasutatakse nagu maheväetist. Selle eeliseks on suhtelised odav hind ning lihtne valmistamisviis.

Anaeroobne bokashi

Üks anaeroobse bokashi näidisretsept võiks olla järgmine: 40 kg tükeldatud nisu põhku, 15 kg õlikooki, 15 kg kalajahu, 20 liitrit vett, 200 ml EMi ja 200 ml melassi.

Selle valmistamisviis on sarnane aeroobse bokashi tegemisega: lahusta melass vees ja lisa efektiivsed mikroorganismid (EM), vala vedelik eelnevalt segatud tahketele komponentidele ning sega ühtlaseks massiks. Anaeroobse bokashi fermenteerimisperiood õhukindlalt suletud nõus on 2–3 nädalat. Seda kasutatakse orgaanilise väetisena, toidulisandina looma- ja kalakasvatuses, köögijäätmete komposteerimiseks.

Aeroobsest bokashi’st saab teha ka efektiivsete mikroorganismide mudapalle, mida on hea kasutada reovee (eriti mudase jõe, tiigi või järve) puhastamiseks. Mudapallid lähevad veekogu põhja ja säilivad seal pikemalt kui aktiveeritud efektiivsete mikroorganismide lahus.

Mudapallide tegemiseks läheb vaja kümme osa mulda, 1–2 osa anaeroobset bokashi’t ja aktiveeritud efektiivsete mikroorganismide lahust (EMAS). Selleks sega bokashi mulda, vala EMAS peale ja sega korralikult. Kui segu on muutunud poriseks ja paksuks, vormi tennisepalli suurune pall. Pane pallid 5–7 päevaks seisma nii, et neile ei sajaks peale vihma ega langeks otsest päikesevalgust. Pallid on valmis siis, kui need on kaetud valge seenekihiga.

Artikli kirjutamisel on kasutatud Ravi Sangakkara toimetatud raamatu «Kyusei Nature Farming and EM Technology» ja Tais toimunud looduslähedase põllumajanduse konverentsi materjale. Autor osales konverentsil PRIA MAK meede 1.7.1, Jaagumäe Agro OÜ ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi poolt finantseeritava projekti «Keskkonnasäästliku köögiviljakasvatuse arendamine» raames.

Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.