Ukraina kriis ja ilmastikuolud tõstsid maailmaturul järsult toidu hinda

Teravili.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

FAO toiduhinna indeks oli märtsis 212,8 punkti, mis on 4,8 punkti (2,3%) kõrgem kui veebruaris. Ühtlasi oli see indeksi viimase 10 kuu kõrgeim tase.

Indeksi kasvu eelmisel kuul põhjustasid poliitilised pinged Musta mere regioonis ning ebasoodne ilmastik USA-s ja Brasiilias. Enamuse FAO poolt jälgitavate toormegruppide hinnad tõusid, seejuures enim tõusid suhkru ja teravilja hind. Erandiks oli vaid piimatoodete hinnaindeks, mis esmakordselt nelja kuu jooksul langes.

Teravilja hinnaindeks oli märtsis keskmiselt 205,8 punkti, kasvades märkimisväärselt juba teist kuud järjest. Indeks kasvas märtsis veebruariga võrreldes 10 punkti (5,2%). Kuigi märtsikuine seis oli kõrgeim 2013. aasta augustist alates, jäi see siiski tublisti alla (34,6 punkti ehk 14,4%) mullusele märtsikuisele seisule. Teravilja hindade kõrge tase märtsis tulenes hüppeliselt tõusnud nisu ja maisi hinnast, mis tulenes teravilja impordi kiirest kasvust, kasvavast murest jätkuva põua üle USA talinisu kasvatuspiirkondades ning ebasoodsa ilmastiku üle Brasiilia mõningates piirkondades. Hinnatõusu õhutasid ka geopoliitilised pinged Musta mere piirkonnas, eelkõige ebakindlus teravilja kaubavahetuse suhtes Ukrainast.

Õli hinnaindeks oli märtsis 204,8 punkti, tõustes veebruariga võrreldes 7 punkti võrra (4,5%) ning saavutades viimase 18 kuu kõrgeima taseme. Indeksi tõus kajastab peamiselt Kagu-Aasias pikale veninud kuiva ilma mõjul hüppeliselt tõusnud palmiõli hinda. Napid varud Malaisias ning arvatav sisetarbimise kasv Indoneesias (kes on ka suurim palmiõli tootja ja eksportija) ning aruanded võimalike ilmaolude muutlikkusest El Nino toel aasta lõpupoole on tõstnud palmiõli hinda. Ka soja-, päevalille- ja rapsiõli hinnad maailmaturul olid kõrged.

Piimatoodete hinnaindeks oli märtsis 268,5 punkti, mis on 6,9 punkti (2,5%) madalam kui veebruaris. Nõudlust piimatoodete järele on mõjutanud Hiina impordi vähenemine ning ebakindel kaubandus Vene Föderatsiooniga. Lisaks sellele on tootmishooaeg Uus Meremaal pikenenud ning ka põhja poolkeral on uus “piima-aasta” saanud hea alguse, mis tähendab aga eksporditarnete suurenemist. Enim langes täispiimapulbri hind, mis näitab just Hiina vähenenud ostuhuvi.

Liha hinnaindeks oli märtsis keskmiselt 185 punkti, mis oli 2,7 punkti (1,5%) kõrgem kui veebruaris. Hinnatõusu taga oli põhiliselt tootmist mõjutanud liiga kuivast ilmastikust tulenev veiseliha hinna tõus Austraalias ja USA-s. Sigade hulgas puhkenud epideemia mõjutas eksporditarneid USA-st, mistõttu tõusis ka sealiha hind maailmaturul. Linnu- ja lambaliha hinnad tõusid kuuga vaid pisut.

Suhkru hinnaindeks oli märtsis keskmiselt 253,9 punkti, olles 18,5 punkti (7,9%) kõrgem veebruarikuisest seisust. Suhkru hinna on kõrgel hoidnud põua ja suhkruroo toodangu vähenemise tõttu kahanev eksport Brasiiliast ja Taist. Suhkru hinda maailmaturul on tõstnud ka tõenäosus, et suhkru põllukultuure kahjustab selle aasta teises pooles EL Nino.

Tagasi üles