Eesti põllumajanduspoliitika ei soosi pere- ja väiketalusid ning üha kontsentreeruvate suurtootjate soosimine hävitab maaelu, kirjutab talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm Postimehes ilmunud arvamusloos.
Liit: suurtootjate soosimine hävitab maaelu
26. märts 2014, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajanduslike suurtootjate esindajate väited, justkui tegeleks riik pisemate poputamisega, ei vasta Nurme hinnangul tõele. «Vastupidi, talupidajate keskliidu üleeuroopalise põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (Farm Accountancy Data Network, FADN) alusel tehtud värske analüüs näitab, et põllumajandustoetuste tasemed hektari kohta on märkimisväärselt väiketootjate kahjuks,» kirjutab Nurm.
Nii said aastatel 2004–2012 kõige väiksemate põllumajandustootjate rühma kuuluvad ettevõtted, mille keskmine suurus on 25 hektarit, kõiki toetusi ühe hektari kohta 39 protsenti vähem kui kõige suuremate gruppi kuuluvad ettevõtted, mille kasutuses on keskmiselt umbes 1100 hektarit.
Vahe iga hektari kohta oli üheksa aasta jooksul keskmiselt 56 eurot väiketootjate kahjuks. See vahe on aja jooksul aina kasvanud.
Väiketootjate arv väheneb Nurme sõnul pidevalt kiirenevas tempos. Kui 2001. aastal oli Eestis veel 55 748 põllumajanduslikku majapidamist, lõviosa neist talud, siis 2010. aastaks oli neid järel vaid 19 613, sellest loomakasvatusega seotud majapidamisi 9679.
Kui näiteks 2000. aastal oli Eestis 2866 kuni 50-pealist lüpsikarjatalu ja 2005. aastal 1707, siis 2012. aastaks on neid järel üksnes 548. «Kui seni väideti, et väiketootjad ei pea lihtsalt vabas konkurentsis vastu, siis nüüd võime toetustasemete analüüsist järeldada, et see on senise põllumajanduspoliitika rakendamise tagajärg,» leiab Nurme.
Selleks, et vähesedki väiketootjad ellu jääls, tuleks neile Nurme hinnangul maksta suurtega võrreldes rohkem toetusi hektari kohta, mitte vastupidi.