/nginx/o/2014/02/05/2798190t1h3544.jpg)
Valitsus arutab homme Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni eelmise aasta lõpus esitatud eelnõule, mille kohaselt keelataks ELi territooriumil loomade kloonimine toidu tootmise eesmärgil.
Eesti toetab Euroopa Liidus loomade toiduks kloonimise keelamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu ei hõlma kloonimist, mida tehakse teadusuuringute käigus haruldaste tõugude või ohustatud liikide säilitamiseks ning ravimite ja meditsiiniseadmete tootmiseks. Eelnõu reguleerimisalasse kuuluvad veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste liiki põllumajandusloomad. Samuti keelustataks ajutiselt elusate kloonloomade turustamine.
Eesti toetab teatavate põllumajandusloomade, keda kasutatakse toidu ja loomsete saaduste saamiseks, kloonimise ning Eesti kloonloomade ja kloonembrüote turulelaskmise keelamist. Samas ei ole Eesti hinnangul õigustatud kloonloomade traditsiooniliselt paljundatud järglastelt pärineva toidu turule viimisele keelu kehtestamine.
Eestis kloonimisega tegelevasse töörühma kuuluv Tartu ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks ütles, et loomade toiduks kloonimise keelamine oleks vale.
«See on jama. Ma arvan, et see muudetakse varsti jälle tagasi. Kindlasti võiks kloonloomi süüa ja neid toiduks tarvitada. Samuti võiks süüa ka transgeenseid loomi, me sööme neid niikuinii, me lihtsalt ei tea, et nad transgeensed on,» ütles Kõks. «Kloonloomade söömisel ei ole kindlasti ohtu tervisele.»
Kõksi sõnul on nende töörühm Eestis ainuke kloonija ja nende käest keegi toidulauale midagi tellinud ei ole. Samas valmisolek loomade toiduks kloonimiseks on olemas.
Toiduks mõeldud loomade kloonimist on Euroopa Liit tahtnud keelata juba varemgi, kuid siiani on läbirääkimised liidu ja liikmesriikide vahel ummikusse jooksnud. Euroopa Nõukogu asub eelnõud esimest korda arutlema töögruppides 26. veebruaril.