Nõudlus inimlikult kasvatatud sigade järele on saanud tiivad

Sead Kentucky osariigis Bitteli Farmis. Foto: AP / Scanpix

Kui silmad silti Flying Pigs Farm (lendavate sigade farm) ja põikad korraks kaema, jõllitab sulle tõenäoliselt vastu vähemalt paar-kolm keset teed tuiavat notsut. 

«Nemad on meie vastuvõtukomisjon,» selgitab peremees Michael Yezzi surmtõsiselt.

Kärssninad on omandanud oskuse elektritara alla tunneleid uuristada ja möödujaid tervitamas käia. «Olete ju kindlasti kuulnud, et sead on väga targad,» vahendab New York Times New Yorgi osariigis Saratoga Springsi lähistel humaanselt sigu kasvatava Yezzi sõnu.

Nagu selgub, on Ühendriikides üha rohkem seakasvatajaid, kes lasevad viimastel sirguda «vabas looduses» ega sule neid tööstuslike sulgude ahistavatesse tingimustesse.

Yezzi müüb lihaks 900 kuni 1000 siga aastas – nii omaenda kui teiste ümbruskonna farmide omi. Ja võib vabalt hinda dikteerida, kuna nõudlus on võimas.

Karjamaal kasvavate sigade arvu ei oska täpselt näidata ei USA põllumajandusministeerium ega ülemaaline sealihatootjate ühendus NPPC (National Pork Producers Council). Juba 2006. aastal näitas aga Iowa ülikooli uuring, et kari võis olla 500 000 kuni 750 000 pealine.

Poodnike ja kokkade sõnutsi tuleneb kasvav nõudlus karjamaal kasvanud sigade liha järele mitmest faktorist, kuid üha suuremat rolli etendab tarbijate teadlikkus tingimustest, milles loomad üles on kasvanud – ja nad on nõus käima välja rohkem raha, kui sigu on peetud inimlikes oludes.

Isegi McDonald’s on lubanud lõpetada eelseisva kümnendi jooksul selliste sigade liha müümise, kes on kasvanud kitsastes «kastides».