/nginx/o/2017/09/27/7144253t1hb2b9.jpg)
Kui Keskkonnaagentuuri töötajad 26. septembril Kabli linnujaama suurt Helgolandi mõrdpüünist rändsetest kiilidest tühjendasid, osutus üks püünisesse sattunud isend Eesti esmaleiuks.
Eestis leiti uus kiililiik
/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
27. september 2017, 14:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimetatud kiililine määrati Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialisti Jaak Tammekännu poolt Lestes barbaruseks ehk eestikeelse nimetusega lõunakõrsikuks.
Liigimäärangut kinnitas fotode põhjal ka kiililiste ekspert Mati Martin ning seega on tegu Eestile 60. registreeritud kiililise liigiga. Lõunakõrsik kuulub kõrsiklaste sugukonda, kuhu kuuluvaid liike on Eestis teada 5. Neist tavalisem on näiteks luhakõrsik (Lestes sponsa).
Lõunakõrsik on pärit Põhja-Aafrikast ning Lõuna-Euroopast, kuid viimastel kümnenditel on see liik oma levilat laiendanud jõudsalt põhja poole. Lähiriikidest on liiki leitud Leedus, Rootsis ja Taanis. Suurem sissetung Põhja-Euroopasse on teada 2011. aastast, kui Ölandi saarel asuvas Ottenby linnujaamas püüti ja vaadeldi 30. juunist kuni 27. juulini üle 80 isendi.
Reedel, 22. septembril saabunud võimas antitsüklon tõi Kabli linnujaama enneolematu kiilide rände. Reedest kuni teisipäeva õhtuni olid linnujaama töötajad mõrdpüünisest välja korjanud ja loendanud kokku umbes 15 000 kiililist. Valdavalt oli tegu must-loigukiilidega (Sympetrum danae).
Kiilide massliikumise kõrval on märkimisväärne ka rändsete liblikate - admiralide (Vanessa atlanta) - ränne, keda päevas satub püünisesse kuskil paarisaja ringis.