Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Gerd Kanter läheb põldu kündma

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Homme ja ülehomme toimuvad Tartu külje all maaülikooli Rõhu katsejaama maadel künnimeistrivõistlused, lisaks lubatakse huvilisi ülikooli viljapuuaeda uudistama. | FOTO: Elmo Riig / Sakala / Scanpix

Kel vähegi huvi põllutööde vastu ja soov lastele näidata, kust toit poodi jõuab, saab künnivõistlustel oma ala parimate juhendamisel teadmisi täiendada ja lahutada meelt vaadates, kuidas tippsportlane ja -poliitikud traktorit põllul taltsutada suudavad.

Eestis toimuvad künnimeistrivõistlused juba aastast 1964, vaid mõni üksik aasta on vahele jäänud. Kaks viimast olid Kehtnas, enne seda aastaid Olustveres ja nüüd siis esmakordselt koostöös Eesti Maaülikooliga nende Rõhu katsejaamas ja kõrval Haage Agro põldudel, Tartust kümmekond kilomeetrit Viljandi poole sõita.

Paraku pole kündmine nii atraktiivne tegevus, mis pered üle Eesti kohale meelitaks, ja künniselts hakkas juba tükk aega tagasi nuputama, mida vaatemängulist võistlusele juurde lisada. Nii saigi ellu kutsutud VIP-künnivõistlus, kus üle Eesti tuntud inimesed nüüdisaegsel traktoril kündi proovivad. Tänavu pakuvad maaeluministrile konkurentsi Maaülikooli rektor, Tartu linnapea, Gerd Kanter, Laine Randjärv ja mõni lubadus on veel õhus.

«See on eelkõige korraldatud selleks, et propageerida põllumajandust, meie puhast tervislikku toitu ja tõsta selle töö tegijate mainet. Näitame, et traktorid, millega täna tööd tehakse, on ikka hoopis midagi muud kui mõnikümmend aastat tagasi,» selgitab Eesti künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas.

Põllutehnikat müüvatele firmadele pakutakse võimalust oma masinaid reaalses töös näidata ja soovijatel ka ise roolis neid proovida. Seega paralleelselt künnivõistlustega toimub «Tehnika teeviit» – alternatiiv tavanäitustele, kus masinad ühes kohas lihtsalt paigal seisavad.

Viimastel aastatel on lisandunud traktorite tõmbevõistlus ehk pulling, kus oma ala fanaatikud pakuvad traktorite võimsuse piire kombates pealtvaatajatele eredat vaatepilti.

Homme hommikul algavad eelkõige professionaalsetele põllumeestele mõeldud põlluseminarid, kus kogemusi jagab tunnustatud taimekasvataja Andres Härm. «Eesmärk on näidata taliteraviljade agrotehnikat, et panna tubli alus järgmise aasta edukale saagile,» selgitab Ameerikas.

Künnikoolitusel näitab Urmas Lees oma traktori juures adra reguleerimist ja kvaliteetse künni ABC-d.

Põllumajandusmuuseum tuleb kohale oma väljapanekutega ja töötubades saab näha rehepeksu, hobukündi ning võistlevad uunikum-traktorid. Üks vanatraktoritega kündja tuleb osalema koguni Soomest. Talle pakub konkurentsi Heino Prost, kündes oma 1938. aasta Deeringuga.

Tudengid kaasa

Ameerikase sõnutsi on künniseltsi huvi, et taolised üritused toimuksid jätkuvalt ja erinevates Eesti piirkondades. «Sellest on kasu nii osalejatele kui ka võistlejatele, kui näeb igal aastal midagi uut ja veidi teistmoodi,» sõnab ta ja lisab, et taolise ürituse korraldamine on seotud suure vaevaga ning palju lihtsam on seda teha, kui on mõni aasta vahet.

«Pakume Maaülikoolile taolist ajakava, et kui tudeng õpib ülikoolis kolm kuni viis aastat, siis vähemalt korra ta saaks künnivõistlustel osaleda. Kas ise künda, olla abikohtunikuks või kuidagi muudmoodi kaasa aidata,» räägib Ameerikas. «Usun, et need, kes on olnud need kaks päeva kündi hindamas, võivad kooli künnipraktikas arvestuse kätte saada. Kindlasti on taoline õppetöövorm palju põnevam kui vaid teoreetiliselt piltide ja raamatute järgi hinnates.»

Karikas ootab naist

Kui palju osalejaid võitlustulle asub, selgub täpselt alles võistluspäeval. Korraldajad prognoosivad 15 kuni 20 osalejat. «On teada-tuntud vanemad tegijad ja mitmekordsed künnimeistrid, kuid on ka palju noori. Mõni veel sellises vanuses, kes ise maanteel sõita ei tohi,» iseloomustab Ameerikas. «Osalema võib tulla igaüks, kes võistluskünni reegleid teab ja piisavalt varakult ennast kirja annab. Väga suurt võistlejate arvu ei saa me kahjuks lubada, sest võistlusala on kindla suurusega, kuid loodame, et mahutame kõik soovijad ära.»

Oma osalejad saadab võistlustulle ka Olustvere ja Türi ametikool. «Loodetavasti näeme ka naiskündjaid. Meil on anda välja üle kolmekümne aasta seisnud parima naiskündja karikas,» lisab Ameerikas.

Kui nõukogude ajal olid peaaegu igas maakonnas omad künnivõistlused ja vabariiklikele pääsesid vaid parimad, siis nüüd on lisaks meistrivõistlustele künnivõistlused vaid Võrumaal ja rahvusvahelised koolinoorte võistlused Olustveres.

«Nagu iga tehnikaala on ka võistluskünd suhteliselt kulukas,» nendib Ameerikas. «Tuleb ju traktor ja ader oma käe järgi ära sättida ning lihtsustatult öeldes seina äärest võetud masinaga on raske konkurentsis edu loota. Kõik see tähendab, et võistlejaid ei ole liialt palju ning kandepind võiks olla suurem.»

Võitjad maailmameistrivõistlustele

Miks üldse säärast võistlust vaja on? «Eelkõige muidugi künnioskuste levitamiseks ja propageerimiseks. Paneb ju korralik künd aluse tulevasele saagile,» selgitab Ameerikas. «Kust aga neid parimaid oskusi saada? Ikka nendest maadest, kus põllumajandus- ja maaharimiskultuur on väga kõrgel tasemel. Selleks tuleb osaleda künni maailmameistrivõistlustel, mida korraldatakse juba 64. korda, seekord siis Keenias.»

Eestit esindab künni-MMil eelmise aasta kaks meisterkündjat: üks pöördatrade võitja ja teine tavaatrade klassis. Tänavu esindavad Keenias Eestit pöördatradega Jüri Lai ja tavaadraga Raido Kunila. Selle aasta võitjad esindavad Eestit järgmisel aastal Saksamaal toimuval MMil.

Kuna kündmine pole 100 meetri jooks, kus stopper ülitäpselt võitja kätte näitab, on künnivõistlusel võitja väljaselgitamine hoopis keerulisem.

Rõhul toimub hindamine MMi reeglite alusel. «Selleks sai reeglistik värskelt eesti keelde tõlgitud ning on kõigile kättesaadav. Eelnevalt muidugi toimuvad koolitused, juhendamised nii kündjatele kui ka kohtunikele,» kinnitab Ameerikas. «Nurinat võib muidugi põhjustada alati taoline hindamine, kus paljud asjad ei ole täpselt stopperi ja mõõdulindiga mõõdetavad. Hindavad võistlusel mitmed komisjonid nii nagu näiteks iluuisutamises. Samas on aga ka ees väga täpne juhend ja hinnatakse kuni kümmet künnielementi.»

Kohtunike taseme tõstmiseks ja suurema erapooletuse tagamiseks tuleb seekord hindajateks ka kaks Soome kohtuniku.

Olgu veel öeldud, et seni pole eestlased kündmise maailmameistrivõistlusel veel medaliteni jõudnud, kuid mõnel aastal on esimesse kümnesse kohad saadud. Tavaliselt osaleb võistlejaid MMil kuni 30 maalt, kokku siis kuni 60 võistlejat. Traditsiooniliselt on esiviisik erinevatest Ühendkuningriigi riikidest, aga võitjariigid on olnud teisteseas ka näiteks Prantsusmaa, Austria ja Belgia.

Tagasi üles