Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Saladuslikud seened - väävlik on delikatess puutüvel

Lisatud retseptid

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Väävlik (Laetiporus sulphureus) | FOTO: Rror - oma töö, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

Kõige kaunim ja ilmselt silmatorkavaim pargipuude seen on vääveltorik ehk väävlik (Laetiporus sulphureus).

Selle eredad sidrunkollased kuni punakasoranžid viljakehad kasvavad peamiselt vanade tammede ja hõberemmelgate tüvel ja jämedatel oksaharudel, harvem teiste lehtpuude tüvedel ja kändudel. Viljakehi moodustab väävlik juunist augustini, soojadel sügistel septembrini. Viljakehad kasvavad tüve alusel või kuni 3 meetri kõrgusel. Seenekübarad on üheaastased ja ilmuvad puule tavaliselt juunis.

Väävlikud on juustutaoliselt lihakad ja haprad ning kasvavad hulgakaupa liitunud kogumikena – pehkinud puutüvel võib neid ülestikku olla kümmekond. Üks selline «seeneriiul» võib kaaluda kuni 300 kilogrammi. Torukesed on 1–5 mm pikkused, väävelkollased, lihast kergesti eraldatavad. Mõne nädala vanusena viljakehad surevad, luituvad ja murenevad puu küljest lahti, jättes koorele heleda jälje. Vääveltorik tekitab puu südamikus üsna kiiresti areneva pruunmädaniku, mistõttu on meil üks sagedaim tamme tüveõõnsuste tekitaja ning hõberemmelgate mahamurdja.

Väävlik on noorelt söödav ja kuulub ravimseente hulka

Väävlik tugevdab immuunsüsteemi, sest selle kollasel pigmentainel on mikroobivastane toime nii gramm-positiivsete kui ka -negatiivsete bakterite suhtes. Väävlik sisaldab ainuomast proteiini lektiin (LSL), millega kaitseb end väliste vaenlaste eest. Lektiinidel on kindel funktsioon, paljud taimsed lektiinid on väga toksilised, see kaitseb ilmselt taime ärasöömise eest. Kõrgematel organismidel osalevad lektiinid rakkudevahelistes kontaktides. Vanemate seente viljakehade kuumal vesitõmmisel on teaduslikult täheldatud tugevat antioksüdatiivset toimet. Uuringud on tõestanud ka seene leukeemiavastase toime.

Tammel ja remmelgal kasvavad noored väävlikud on söögiseenena kõrgelt hinnatud Saksamaal ja Põhja-Ameerikas. Noore seene viljakeha lõigatakse viiludeks, kastetakse õlisse ja seejärel riivsaia sisse, praetakse ja maitsestatakse sidrunimahlaga. Noore seene maitset on võrreldud krabi või homaariga.

Söödavad on ainult noored seened, mis aga võivad toorelt tarvitatuna esile kutsuda seedehäireid (igal kümnendal), seega on soovitatav neid kindlasti kupatada. Viljaliha maitse on kergelt hapukas ega pruugi kõigile meeldida. Kindlasti ei tohiks seent korjata toiduks suure sõidutee ääres kasvavatelt puutüvedelt.

Väävlik sobib hästi suitsutatud sealiha ja peekoniga. Käivad katsetused väävliku kasvatamiseks kultuuris analoogiliselt austerservikuga. Seen säilib hästi sügavkülmutatult, kusjuures nii muutub viljaliha maitsvamaks. Maitseainetest ja -taimedest sobivad väävlikule küüslauk, petersell, basiilik ja karri ning alati võiks lisada ka veidi suhkrut.

RETSEPTID

Väävlikud tomatikastmes

300–400 g väävlikut, 2 klaasi tomatipüreed, ½ klaasi valget kuiva veini, 2–3 sl oliiviõli, 3–4 küünt küüslauku, 1 kuhjas tl suhkrut, maitse järgi soola ja jahvatatud musta terapipart. Lõigu väävlik 0,5 cm laiusteks ribadeks, seejärel tükelda ribad väiksemaks. Aja pann keskmiselt kuumaks, lisa õli ja peeneks lõigutud küüslauk. Kuumuta pidevalt segades 1 minut. Lisa tükeldatud seened ja kuumuta pidevalt segades 10 minutit. Lisa vein ja hauta ilma kaaneta 5 minutit. Vala peale tomatipüree, lisa maitseained ja kuumuta lahtiselt, aeg-ajalt segades 10–15 minutit. Serveeri koos röstsaiaga.

Väävlikuomlett

200 g kupatatud väävlikku, 1 kuhjaga sl võid, 3 muna, 100 g suitsusinki, 4 sl jahu, 1–2 sl valget veini, hakitud petersellilehti, maitseks soola, veidi suhkrut ja musta jahvatatud terapipart ning praadimiseks õli või rasva. Lõigu kupatatud jahutatud seened ribadeks. Hauta hakitud peterselli ja maitseainetega 5–10 minutit võis. Valmista munarebudest, jahust ja veinist paras tainas. Sega taina hulka seened ja vahustatud munavalge. Prae rohkes rasvas omletid. Puista valmis omlettidele peeneks hakitud sinki.

Väävliku- ja suitsukanasalat

150–200 g suitsukana, 150 g kupatatud väävlikku, 100 g viinamarju, ⅔ klaasi maitsestamata jogurtit, 1 mugulsibul, 1 õun, 1 kuhjaga sl hakitud petersellilehti, 1 sl õli, ½ tl karrit, veidi jahvatatud tšillipipart. Tükelda suitsukana ja lõigu seened peenikesteks ribadeks. Lõigu viinamarjad pooleks või veerandiks, õunal eemalda südamik ja lõigu koos koorega kuubikuteks. Haki mugulsibul peeneks. Sega kõik kokku. Sega jogurti hulka maitseained, õli ja hakitud petersell ning vala kaste valmis salatile. Tõsta salat tunniks külmikusse.

Hiina kapsa ja väävliku hautis

400 g Hiina kapsast, 100 g kupatatud väävlikku, 100 g porgandit, 5–6 sl õli, 1–2 sl valget rummi, maitseks soola, suhkrut, 1 kuhjaga tl musta seesami seemneid või mustköömnet. Pese ja tükelda kapsas ning riivi jämedalt porgand. Lõika väävlikud peenikesteks ribadeks või kuubikuteks ja hauta 2 sl õlis. Kuumuta ülejäänud õlis kapsast soola ja suhkruga. Sega juurde porgand, lõigutud seened, rumm ja maitseained. Hauta tasasel tulel 15 minutit. Kõrvale paku sõmerat riisi.

Tagasi üles