Rohekas santoliin ehk oliivirohi

Rohekas santoliin tuleb meie tingimustes talveks tuppa tuua või sooja kasvuhoonesse viia. Foto: Wikipedia

Viimastel aastatel juba jõudsalt Eestimaa aedadessegi jõudnud rohekas santoliin annab toidule kerget oliivimaitset ja rosmariini lõhna.

Looduslikult kasvab rohekas santoliin ehk oliivirohi (Santolina rosmarinofolia sün. S. viridis) Hispaanias, Portugalis ja Lõuna-Prantsusmaal. Vahemere maades kohtab neid põõsaid kuivadel, päikeselistel kallakutel. Taim on hästi kohanenud kuivade tingimustega: väikesed lehed ja valged karvakesed pehmendavad lõõskava päikese toimet ja vähendavad vee aurumist. Tõlgituna kohalikust keelest tähendaks rohekas santoliin „püha lina”.

Santoliini taimeperekond (Santolina) on esindatud 8 liigiga, kuuludes õistaimede suurimasse korvõieliste (Asteraceae) sugukonda. Santoliinid on madalakasvulised poolpõõsad, mida kasvatatakse sageli üheaastasena aias või toas mitmeaastasena, eluiga 5–10 aastat. Santoliinid moodustavad ümaraid põõsakesi ning neid hinnatakse ilusa oliivrohelise või hõbehalli lehestiku ja kuldsete nööbikestega sarnanevate õisikute tõttu. Õitseb meil juunis-augustis. Sobib hästi peenarde ääristaimedeks, kasvades keskmiselt 25 cm kõrguseks, on meie oludes kahjurite- ja haigustevabad aiataimed.

Rohekas santoliin annab toidule kerget oliivimaitset ja rosmariini lõhna, sobib pasta, pitsa, juustu, liha- ja kalaroogade, kastmete ja marinaadide maitsestamiseks, samuti võib kasutada toorsalatites ja dipkastmetes eriti koos avokaadoga. Noori võrselatvu lisada roogadele hakitult või tervelt. Kaunid ja õrnad võrseladvad sobivad hästi garneeringuks. Roheka santoliini kääbussort ‘Primrose Gem’ on saanud Inglise Kuningliku Aiandusseltsi auhinna Garden Merit. Taim võib kasvada 0,1–0,5 m kõrguseks ja 0,5–1 m laiuseks. Nagu pukspuu, sobib santoliin sõlmaedades kääbushekiks, olles samas kergesti paljundatav ja kiirekasvuline, või klassikalisse ürdiaeda eri aiaosade eraldamiseks.

Rohekas santoliin oli juba antiikajal ja keskajal tuntud ravimtaim. Ravimtaimena stimuleerib seedetegevust ja vähendab kõhugaase, aktiveerib südametegevust, ravib bronhiiti ning on põletikuvastase toimega. Peamiseks ravimaineks on mitmesugused eeterlikud õlid (1,8%) ja terpeenid.

Rohekas santoliin on meie tingimustes talveõrn (talub kuni 15kraadist külma) ja talveks tuleb taim tuua tuppa või viia sooja kasvuhoonesse. Paljundatakse seemnete ja pistikutega.

Ilutaimena kasvatatakse selle sugulast harilikku santoliini (Santolina chamaecyparissus), mis olemuselt meenutab raudrohtu. Selle lehed on hallikad ja sametised ning pisikesed kollased õisikud ilmuvad teisel kasvuaastal. Harilik santoliin talub hästi pügamist ja on kasvutingimuste suhtes vähenõudlik. Lehed lõhnavad tugevalt ja peletavad eemale kahjureid. Et taim püsiks ilusam, on soovitatav harilikku santoliini veidi pügada-kujundada. Vähem kasvatatakse sulgjat santoliini (S. pinnata). Levinumad on hariliku ja sulgja santoliini hübriidsed sordid ‘Edward Bawles’, ‘Lemon Queen’, ‘Lemon Fizz’, ‘Santa’ ja ‘Neapolitana’.

Hariliku santoliini värskeid või kuivatatud võrselatvu võib kasutada mahetaimekaitses kahjurputukate eemale peletamiseks. Pritsimislahuse valmistamiseks võta värskeid võrseid 1 liitri pritsimisvedeliku kohta 50–60 g, kuivatatuid 1 kuhjas sl. Peale vala 1 liiter keeva vett ja lase kinnises nõus seista, kuni tõmmis on jahtunud, kurna ja uduta taimi kuiva ilmaga. Röövikute aktiivse lennu ajal võiks udutamist korrata iga kolme päeva tagant. Pritsimist tuleks korrata ka vihmale järgneval kuival päeval.

Oma kodumaal tõrjutakse kuivatatud santoliiniokstega edukalt ka riidekoisid, asetades oksad villaste riideesemete vahele.

Püsikuna kasvatamiseks istuta taim potti, mis on täidetud kerge, liivaka, lubjarikka mullaga ja ära kasta seni, kuni see pole täiesti kuivanud pärast viimast kastmist. Soojas, päikeselises kohas säilitab põõsas oma kompaktse kuju ja ilusa valevuse. Pikaks veninud, turritavad oksad tuleb aktiivsel kasvuperioodil ära lõigata. Kuival mullal talub santoliin talvel temperatuuri langemist kuni –15 kraadini, seepärast tuleb taimed koos pottidega tuua külma kasvuhoonesse. Kui külma kasvuhoonet pole, võivad taimed talvituda ka jahedas ja hästi valgustatud ruumis (aknalaual). Kui aga temperatuur on tõusnud juba –5 kraadini, vii taimed taas õue. Veendu, et muld jääks täiesti kuivaks ka pärast taimede õueviimist. Santoliini on kõige kergem paljundada 10 cm pikkuste pistikutega.

Oliivirohi toitudes

Avokaado-tomatismuuti oliivirohuga. 1 klaas kirsstomateid, 1 avokaado ja peoga värskeid oliivirohuvõrseid. Lõigu avokaado pikuti pooleks, eemalda kivi ja seejärel eralda terava lusika abil viljaliha koorest, aseta see mikserisse. Lisa tomatid ja veidi peenemaks lõigutud oliivirohi ning mikserda. Serveeri kohe.

Pähkline avokaadosmuuti oliivirohuga.1,5 klaasi piima, 1 suur peotäis värskeid oliivirohuvõrseid, 1/2 avokaadot, 1–2 jääkuubikut, 1–2 kuhjas sl jämedalt peenestatud Kreeka pähkleid. Lõigu avokaado pikuti pooleks, eemalda kivi ja seejärel eralda terava lusika abil viljaliha koorest. Pane piim ja veidi peenemaks lõigutud oliivirohi mikserisse ja lülita paar-kolm korda sisse-välja, et segu ühtlustuks. Nüüd lisa avokaado, jääkuubikud ja mikserda kõik ühtlaseks massiks. Serveerimisel sega juurde purustatud pähklid.

Avokaado-tomatidipp oliivirohuga. 3 avokaadot, 1 lihakam tomat, 1 sidrun või laim, 1–2 kuhjas sl peeneks hakitud oliivirohuvõrseid, 1–3 küüslauguküünt, maitse järgi soola ja suhkrut. Esmalt torka tomat kahvli otsa ja pista minutiks keeva vette, jahuta jooksva külma vee all ja eemalda terava noa abil koor. Seejärel lõigu tomat väiksemaks ja aseta mikserisse. Eralda avokaado viljaliha nii, nagu eelmistes juhendites on soovitatud, ja lisa mikserisse koos küüslaugupressi abil pressitud küüslauguga. Lisa ülejäänud komponendid ja mikserda ühtlaseks kastmeks.

Juustudipp oliivirohuga. 500–600 g värsket köögivilja (juurseller, kaalikas, pastinaak, lillkapsas), 150 g hapukoort, 50 g riivjuustu, 1–2 kuhjas sl peeneks hakitud oliivirohu võrseid, 1 kuhjas sl värskelt hakitud tilli ja maitseks veidi soola. Mikserda kõik komponendid kokku ja serveeri kohe kangideks lõigutud värske juurselleri, kaalika ja pastinaagi või väikesteks õisikuteks tükeldatud lillkapsa kõrvale.

Avokaado ja oliivirohu võie. 2–3 avokaadot, 2 kuhjas sl taluvõid, 2 kuhjas sl hästi peeneks hakitud värskeid oliivirohuvõrseid, 1 kuhjas sl värskelt hakitud tilli, 2–3 sl sidrunimahla ja maitseks veidi soola. Valmista avokaadodest kahvli abiga püree, sega juurde sidrunimahl ja pehme või, kuni moodustub enam-vähem ühtlane püree. Seejärel sega juurde peenestatud maitseroheline ja maitseks veidi soola. Serveeri kohe röstsaia või -leivaga.