Kurgirohi rahustab ja aitab menopausist üle

Kurgirohu õied näevad kaunid välja ühekaupa jääkuubikutesse külmutatuna ja neid võib lisada mitmesugustele värvilistele jookidele. Foto: Wikipedia

Kurgirohi (Borago officinalis) on üheaastane taim, mille kodumaaks on Hiina. Teda tarvitatakse ravimtaimena ainevahetuse parandamiseks, hormonaalsüsteemi korrastamiseks ja menopausi sümptomite ületamiseks.

Kurgirohi kasvab 30–60 cm kõrguseks ja 40 cm laiuseks puhmiktaimeks. Taim on üleni kaetud näärmekarvadega.

Kurgirohi õitseb meil juunist hilissügiseni. Õied on sinised, 1,5–2,5 cm läbimõõduga, allapoole suunatud. Leidub ka roosade õitega isendeid ja aretatud on valgeõielisi sorte.

Ravimiks kasutatakse kuivatatud lehti ja noori võrseid, ka seemneid. Kuivatada tuleb kiiresti, sest paksud lehed muutuvad aeglasel kuivatamisel kollaseks ja kaotavad raviomadused. Soovitav on ajada taimed nöörile ja kuivatada seejärel tuuletõmbuses päikese eest varjatud kohas või kasutada dehüdraatorit.

Kurgirohtu tarvitatakse ravimtaimena ainevahetuse parandamiseks, hormonaalsüsteemi korrastamiseks ja menopausi sümptomite ületamiseks. Kurgirohu üldiste põletikuvastaste ja palsamlike omaduste poolest on sellega leevendatud külmetust, bronhiiti, ja hingamisteede haigusi. Teda on rahvameditsiinis kasutatud neeru- ja põiepõletiku, maokatarri, kurvameelsuse, stressiseisundi, reumavalude puhul, verdpuhastava vahendina, organismist liigse vee väljaajamiseks ja nõrga lahtistina.

Kurgirohus leiduvad oleiin- ja palmitiinhape võivad mõjuda organismi kolesteroolitaset kõrgendavalt. Kurgirohu seemnetest pressitud õli kasutatakse muu hulgas ekseemi ravis.

Harilikku kurgirohtu kasvatatakse tänapäeval peamiselt õlirikaste seemnete pärast, millest valmistatakse gammalinoleenhapet (GLA). Ühestki teisest teadaolevast taimsest toorainest ei saa nii palju GLA-d: taimeseemneõli sisaldab 17–28% GLA-d. Seemnetest moodustab taimeõli üleüldse 26–38%. Seda õli turustatakse täheõieõli või kurgirohuõli nime all lisaainena GLA-puuduse all kannatajatele.

Kuivatatud kurgirohuürdist valmistatud teed on kasutatud südametegevust ergutava, närve rahustava, reumat leevendava ja palavikuvastase vahendina. Iraanis on kuivatatud kurgirohust valmistatud tee traditsiooniline rahustav jook. See on sügavat purpurset värvi, kuid muutub roosaks, kui talle lisada mõni tilk sidrunhapet.

Ravimtee valmistamiseks võtta 1 sl ürti (õitest, lehtedest) klaasi keeva vee kohta, hoida kaane all või termoses 5 tundi, seejärel lisada pisut mett. Tarvitatakse 3 sl päevas 6–7 päeva järjest.

Tavalise tee valmistamiseks võtta 1 kuhjas tl kuivatatud õisi klaasi keeva vee kohta, lasta 10–15 minutit tõmmata ja kurnata. Maitsvama teesegu saame, kui võtame võrdsetes osades piparmünti, kurgirohuõisi ja melissi.

Maitse- ja toidutaimena kasutatakse kogu taime õitest juurteni. Noored lehed sisaldavad keskmiselt 17   C-vitamiini ja 3,4 mg% karoteeni, lisanduvad saponiinid, eeterlikud õlid ja parkained. Limaaineid on lehtedes ja õites koguni kuni 30%. Taimsetel limaainetel on põletikuvastane, valuvaigistav, maohapet neutraliseeriv ja peristaltikat stimuleeriv toime. Mineraalainetest on tähtsamad räni- ja kaaliumiühendid.

Värskel kurgirohul on kurki meenutav lõhn ja maitse. Teda kasutatakse sageli salati või garneeringuna ja kastmete koostises. Eriti levinud on kurgirohu kasutamine köögiviljana Põhja-Hispaanias, Põhja-Itaalias ja Saksamaal. Sügavkülmutamine kurgirohu lehtede säilitamiseks ei sobi.

Kurgirohu juuri korjatakse sügisel. Neid kasutatakse rohelise õli valmistamisel, lisatakse juustule, kohupiimale, hapukoorele.

Õielehed sisaldavad mittemürgist alkaloidi tesiniini, millel on magus meesarnane maitse. Kurgirohu õis on üks vähestest tõeliselt sinist värvi söödavatest õitest ja seda kasutatakse magustoitude kaunistamiseks või lisandiks magusatele puuviljatoorsalatitele. Õisi suhkrustatakse ja kasutatakse tortide kaunistamiseks.

Lehtedest ja noortest võrsetest saab ka sügisel värske kurgi maitselist salatit. Õisi võib lisada salatitesse, kasutada toitude ja võileibade kaunistamiseks.

Noore kurgirohu maapealne osa või vanade taimede noored võrsed on üks parimaid komponente hakklihataignasse. Taignasse lisamisel ajada kurgirohu lehed ja võrsed läbi hakkmasina ja segada siis taignale juurde vahekorras 3 osa hakkliha ja 1 osa kurgirohtu. Raske on noore kõrvenõgese kõrval leida taime, mis annaks pikkpoisile ja kotletile nii palju mahlakust ja maitsenüanssi kui kurgirohi.

Mesinike seas on kurgirohi hinnatud meetaim, mida kasvatatakse põllukultuuris. Külvinorm on 30 kg/ha ja reavahe on 25 cm. Kuigi seeme pole odav, tasub kurgirohi igati ära, sest annab hiljem juba isekülvi. Hektariselt kurgirohupõllult võib saada keskmiselt 200 kilo mett aastas, pealegi õitseb kurgirohi pidevalt hilissügiseni.