Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mesilaste ja mesinike tööd tasub hinnata

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tänavune külm kevad on olnud mesilastele erakordselt raske, sest neil ei ole võimalik hankida endale eluks vajalikku õietolmu. | FOTO: Ants Liigus

Eelolev laupäev, 20. mai on kuulutatud rahvusvaheliseks mesilase päevaks, mille puhul on mesinikud juba terve nädala käinud lasteaedades ja koolides enda ja oma hoolealuste tegemisi tutvustamas.

Ettevõtmisega on ühinenud 23. sünnipäeva tähistav Tartu Mänguasjamuuseum, mille laupäevane sünnipäevaüritus pealkirjaga „Öös on mänge ja päevas on mett” saab olema õige magus ja muuseumikarudele meelepärane, sest juba kell 11 läheb neile külla Eesti Mesinike Liit. Piletist priil üritusel räägitakse meest, mesilastest ja apiteraapiast ning kaasa võetakse läbipaistev mesitaru päris mesilastega. Kindlasti saab seal suu magusaks teha. Mänguasjamuuseum on koostöös Eesti Mesinike Liidu ja Poola Vabariigi Suursaatkonnaga oma laupäevasesse kavva võtnud Poola lasteraamatu „Mesilane” tutvustamise ja vastavasisulise näituse avamise.

Rahvusvahelist mesilase päeva tähistati Eestis esmakordselt aasta tagasi, kui aktiivsemad mesinikud käisid koolides-lasteaedades oma tegemisi tutvustamas. Kuna esimene katsetus õnnestus, jätkatakse tänavu samas vaimus.

„Kõige rohkem meeldis lastele jälgida klaasist vaatlustarus toimetavaid mesilasi,” meenutab aasta mesiniku tiitlit kandev Erki Naumanis. „Veel oli meil kaasas hulgaliselt muid eksponaate, mida igapäevatöös kasutame. Suureks hitiks kujunes üles ehitatud kärg, mis pisikeste näppude kaasabil üpris auklikuks muutus. Mainimata ei saa jätta suitsikut! Lapsed seisid lausa järjekorras, et paar korda lõõtsa pumbata ja suitsupahvakuid õhku suunata.”

Naumanise eestvedamisel käidi mullu kolmes Tallinna lasteaias. Tänavu on kaasa löövaid mesinikke ja külastatavaid õppeasutusi rohkem. Pealinna mesinikke toetab seekord projekti elluviimisel Tallinna Keskkonnaamet. Tallinna Mesinike Seltsi liikmed käivad pealinna lasteaedades ja koolide loodustundides juba läinud esmaspäevast ja jätkavad oma ringkäiku veel pärast laupäevast mesilaste päevagi.

Pärnumaa Mesinduse Seltsi juhatuse liige Andres Lilleste käis mullu kahes Pärnumaa lasteaias ja ühes koolis. „Minu tundides oli kohal hinnanguliselt 120 last, kes kuulasid ja vaatasid huviga,” sõnab ta. „Demonstreerisin töövahendeid, lasin proovida mesiniku maski ja pikki kindaid, proovida mett, suira, õietolmu ja uurida värsket kärjeraami. Pärnu lastes tekitas samuti kõige rohkem elevust klaasseintega vaatlustaru ühe raamitäie mesilastega.”

Eraldi statistikat laste ja täiskasvanute kohta mee tarbimise osas ei koguta, aga teada on, et Eestis süüakse aastas ära ligikaudu 1000 tonni mett. Mesinike huvi on, et lapsed ja nende kaudu lapsevanemad teaksid, mis on mesi ja milline on hea mesi. Enda ja laste tervise pärast muretsevad emad ja isad jälgivad üha enam, et kommide ja muude maiustuste asemel kasutataks nende kodus mett. Olgu siis lihtsalt lusikaga süües, küpsetamisel või tee magustamisel.

Üha enam tungivad peale kunstlikud magusained, aga meie püüdleme selle poole, et lapsed hindaksid praegusest enam looduslikku ja tervislikku mett. Poekomm tähendab halvemal juhul toiduvärvide, maitselisandite ja teiste kemikaalide kooslust, aga puhas looduslik mesi sisaldab õietolmu ja mesilaste sünteesitud kasulikke suhkruid. Kemikaalid mõjutavad negatiivselt lapse närvisüsteemi, aga meel on pigem vastupidine, rahustav mõju.

Kuid mettki tuleb tarbida mõistlikult, sest uuringutest on selgunud, et kõige parem on süüa gramm mett päevas kehamassi kilogrammi kohta, see on umbes supilusika jagu. Kuigi mett ei tohi müüa tervisetootena ega seda nii reklaamida, on meel selgelt inimese organismi positiivselt mõjutavad omadused.

„Vahet võiks teha ehedal kodumaisel meel ja kaubanduses levivatel meelaadsetel toodetel. Teemat on palju käsitletud, kuid ikkagi rõhutan, et alati tasub eelistada Eesti mett sellisele, millel on silt „Toodetud Euroopas”,” selgitab Lilleste. Levinuim „Toodetud Euroopas” sildiga mesi on tema sõnul Leedu päritolu, kuid kas see ka tegelikult sealt pärineb, ei olevat võimalik tõestada ega ümber lükata. Eesti mesi on aga sageli paraku kallim kui lõuna poolt sisse toodu.

Mee ja mesindussaaduste eest ei pruugi meie mesinikud alati õiglast tasu saada. Lilleste kinnitab, et vihmased ja külmad kevaded ja suved toovad kaasa vähese tootlikkuse ja suured kulutused. Õiglane oleks sel juhul müüa mett kallimalt, aga turg ei talu hinna kõikumist.

„Tänavune kevad on olnud erakordne, on külma ja isegi lund. Mõjutatud on nii loodus kui ka otseselt mesilased, sest neil ei ole võimalik hankida endale eluks vajalikku õietolmu ja madal temperatuur ei lase emamesilastel head munemise rütmi saavutada. See viib omakorda mesilaste hukkumiseni. Mesinikest enamikul on tulnud juba mesilasi toitmas käia, et neil jätkuks kannatust tarus püsida,” teab Lilleste.

Eestis on hinnanguliselt umbes 6000 mesinikku, aga nende täpset arvu ei ole võimalik esitada.

„Seadus küll nõuab iga mesilaspere PRIAs registreerimist, aga paljud eiravad seda. Sanktsioone ei rakendata ja kedagi vägisi registrisse ei kanta. Kahjuks jääb mesilaste pidajaid tasapisi vähemaks. Paljuski on see tingitud mesindusega seotud riskidest, nagu mesilase looduslik kahjur varrolest ja pestitsiidide kasutamine põllumajanduses. Nii ongi mesinike keskmine vanus üsna kõrge. Viimastel aastatel on siiski tekkinud mõningane huvi ka nooremate seas, kes enamasti võtavad mesindust mõnusa hobina. Positiivselt mõjuvad nii päris algajatele kui ka edasijõudnutele suunatud koolitusprogrammid.

Iga aastaga kasvab suurmesinike mesilate hulk. Eestis leidub juba selliseidki mesinikke, kes talitavad 1000 ja enamgi mesilasperet. Mesindusega enda äraelatamine sõltub peamiselt mesiniku kulutuste mahust. Paljud näevad mesindust täiendava sissetulekuallikana, kuid põhikohaga elatusallikaks saab lugeda alates 80 perega mesilaid.”

Soovitusi meeostjale

Eesti mee puhul on pakendile märgitud „Toodetud Eestis”.

Iga Eestis toodetud mesi kristalliseerub umbes kahe kuuga pärast purki panemist. Õige mesi on seega kristalliseerunud. Vahel müüakse ka sellist Eesti mett, mis on paks ja veidi voolav, kuid seda tingib pakendamine – mett soojendatakse pisut, et teda pakendisse pumbata.

Kui mesi ei ole kristalliseerunud, aitab hea mee ära tunda tuletikk. Mesi ei tohi tiku pealt maha voolata, vaid peab hakkama vaikselt valguma ja tikk peab jääma meekihiga kaetuks.

Võimalusel tasub otsida endale mesinik, kelle käest regulaarselt mett osta. Nii tunnete mee kvaliteeti ja saate kõik täpselt järele küsida.

Suurtes poekettides pakutakse palju importmett ja reeglina sätitakse see keskmistele, silmade kõrgusel asuvatele riiulitele. Ostjal tasuks uurida pigem alumisi ja ülemisi riiuleid.

Tagasi üles