Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Kasulik kasesiirup

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Piret Peikeri sõnukl loodetakse järgmisel kevadel toota kuni tuhat liitrit kasesiirupit.
Piret Peikeri sõnukl loodetakse järgmisel kevadel toota kuni tuhat liitrit kasesiirupit. Foto: Tiit Efert

Eestis tegutsev kasesiirupi tootja Kasekunst OÜ propageerib siirupi kasutamist toidus ja valmistub juba järgmiseks hooajaks, et olla valmis suuremaks nõudluseks.

Ettevõtte ühe asutaja Piret Peikeri sõnul loodetakse järgmisel kevadel toota kuni tuhat liitrit siirupit. Arvestades, kui palju selleks kasemahla läheb vaja, on tegemist hiigelkogusega. Kasesiirup villitakse 100 ml pudelisse ja pudelitäieks kulub 12–14 liitrit kasemahla. Kasemahla enda suhkrusisaldus pole kuigi suur, kõigest üks protsent. Siirupis on see aga kontsentreeritud vähemalt 66 protsendini. Selline suhkrusisaldus saavutatakse puhtalt kasemahlast endast, ühtegi lisaainet juurde ei panda. See teeb kasesiirupi täiesti ainulaadseks tooteks oma kasulikkuse ja maitseomaduste poolest.

Suhkrust etem

Kindlasti ei saa väita, et kasesiirup oleks väga tervislik, sest tegemist on ikkagi suhkruga. Küll aga vajab meie toidulaud pisutki magustamist ja kasesiirup on kahtlemata tervislikum kui tavaline rafineeritud suhkur. „Meie toode sobib neile, kes soovivad vältida valget suhkrut,” kinnitab Piret. Kasesiirup sisaldab vaid looduslikke suhkruid, peamiselt fruktoosi ja glükoosi. Kui rafineeritud suhkrus on peale magusa maitse kõik kasulik kadunud, siis kasesiirup on rikas mineraalide poolest, sisaldades rohkelt kaltsiumi ja kaaliumi. Sellest hoolimata, lisab Piret, ei maksa tohutus koguses suhkrut ka kasesiirupi näol sisse süüa.

Kui paljud eelistavad suhkru asemel mett, siis kasesiirup sobib neile, kellel on meeallergia. Kasesiirup ise allergeene ei sisalda. See sobib ka veganitele, nemad peavad mett loomseks tooraineks.

Aga tasub ka tähele panna, et tegemist pole pelgalt magusa tootega, vaid sel ka väga omanäoline maitse. Kasekunst OÜ toodab mitut looduslikku kasesiirupit, mille värvus ja maitsed varieeruvad. See oleneb nii siirupi karamellistumise astmest kui ka ajast, mil kasemahl on kogutud. Samuti sõltub siirupi värv sellest, kui kõrgel temperatuuril on seda töödeldud.

Praegu jagunevadki siirupid kahte gruppi: hele ja tume. Viimast on töödeldud kõrgemal temperatuuril. Heledam kasesiirup on puhta ja hõrgu metsase maitsega, tumedam on rikkaliku karamellise, kergelt happelise maitsebuketiga. Sealt kumab läbi idamaine Teriyaki maitse, tõsi küll, ilma soolata, aga see siirup sobib hästi idamaiste toitudega.

Kasesiirupit on lihtne kasutada salatikastmetes koos oliiviõliga või ilma, samuti liha- või kalamarinaadis, aga ka juustuga süües. Soolastele toitudele annab siirup mõnusa maitsenüansi, aga seda võib kasutada ka näiteks hommikupudru peal moosi asemel või jäätise peal, kui on soovi seda pisut teistmoodi nautida.

Grillile ja jõululauale

Tänavu jõudis kasesiirup Nõo lihatööstuse grillmarinaadi. Grillimisega seob kasesiirupit BBQ Club Q vedaja Erlis Schönberg, kes nimetab ennast maitsemeelelahutajaks. „Olen siirupit kasutanud mitmete grillroogade marineerimisel ja pärast grillimist glasuurina,” ütleb Erlis. Tema hinnangul sobib tumedam siirup imehästi näiteks lõheglasuuriks pärast grillimist, annab kena jumeka tooni ja meeldivalt läikiva glasuuri, mis juba silmadega süües kedagi külmaks ei jäta. Samamoodi võib siirupit kasutada palsamiäädika asemel.

„Saab üllatava tulemuse, kui kastad näiteks ahjusooja sepiku viilu heledamasse siirupisse ja naudid. Meenuvad vanaema laupäevahommikused küpsetised ja saunaõhtu, kui värske viha lõhn ikka ja jälle leiliruumi meelitas,” räägib Erlis.

Jõulud on peagi käes. Erlis soovitab kasutada siirupeid glasuuridena. „Näiteks kõige heledamaga pintselda üle ahjust tulnud krõbedad verivorstid. Võid kindel olla, et külalised tunnevad huvi, millega vorsti nii ägedalt maitsestasid.”

Keskmise tumedusega siirupiga soovitab Erlis küpsemise ajal liha iga 20 minuti tagant pintseldada. „Tekib karamelline maitse ja kena välimus, mida näeb ainult klantsajakirjade toiduveerus. Serveerimisel võib kapsad üle niristada kõige tumedama siirupiga. See üllatab, aga samas kõik vanad ja tuttavad maitsed on alles.”

Tallinna vanalinnas asuvas kohvikus Chocolala on kasesiirup leidnud tee trühvli sisse. „Kuna tegemist on erilise tootega ja meile meeldib oma šokolaadiga kliente üllatada, siis võtsime kasesiirupi kasutusse. Valmistasime sellest kasetrühvleid, lisaks meie kuusevõrsetrühvlile ja Eesti marjade trühvlitele. Kasemahl on Eesti loodusest ja seetõttu sobib meie šokolaadivalikuga hästi. Praegu saab seda meie Väike-Karja poest osta,” sõnab kohviku perenaine Kristi Lehtis.

Erlis on täiesti kindel, et nendest siirupitest tunnevad kõige rohkem puudust moodsad kokteilibaarid, kes kasutavad kokteilide maitsestamiseks siirupeid. „Kui see siirupisari jõuaks näiteks pealinna peentesse kokteilibaaridesse, siis jääb ainult loota, et kuldaväärt siirupit ikka jaguks,” usub Erlis.

Tootjad on valmis

Tootjad valmistuvad järgmiseks hooajaks, et rohkem toota. Kuna ettevõte alles areneb, siis praegu tellitakse tööriistu, et hooaja alguseks täiesti valmis olla. Tänavu kasutati veel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli vaakumaurustit.

Hooaeg algab aprilli alguses ja kestab kokku kolm nädalat. „Tuleb ära tabada, millal mahl jooksma hakkab,” räägib Piret. Mida päev edasi, seda enam mahla maitse muutub, kuni lõpuks läheb päris häguseks. Hooaja kõrgpunktis saab ühest puust kümme liitrit mahla päevas.

Et oleks koht, kust mahla koguda, osteti Tallinna lähistel 14 hektarit metsa. Kui palju sealt kokku mahla saab, on raske öelda, sest aastad pole vennad. Kõik sõltub ilmast ja talvekülmast. Aga sellepärast pole tarvis väga muretseda, sest puid on palju ja mingisuguse koguse mahla saab ikka.

Ilm mõjutab ka kasemahla suhkrusisaldust. Siirupi maitset see ei puuduta, sest suhkur kontsentreeritakse ikka vajaliku määrani.

Siirup sobib jõulukingiks

Tänavu tellis üks ettevõte suure koguse siirupipudeleid oma klientidele kingituseks. Üldiselt soovitab Piret sellistest soovidest varakult teada anda, et nad teaksid varusid planeerida ja kaupa jaguks ikka järgmise hooaja alguseni. Aga kui hooaeg algab, siis läheb ka tootmine hoogsalt käima, sest kasemahl säilib kuni 48 tundi ja selle ajaga peab siirup tehtud olema. Enamiku aastast tuleb tegeleda klientide ja müügiga. Ei saa öelda, et tööd vähe oleks,” sõnab Piret, kes ise on ametilt kirjandusteadlane. Huvi maamajanduse vastu sündis Tammsaare teoseid uurides.

Siirupid on müügil ainult Kasekunst OÜ kodulehel kasekunst.ee, et huviline saaks seda ilma kaupluse juurdehindluseta soodsamalt osta. Lisaks on siirup müügil rohkem turistile suunatud lennujaama poes Hää Eesti Asi. Tänavu ollakse kohal ka jõulueelsel Katlamaja Disainimarketil 17. detsembril Tallinnas Kultuurikatlas. „Kasesiirup on kena jõulukink ka stiilsete pakendite poolest, need on loonud Ermo Naarits ja Ulvi Maamees. Pakendid jõudsid tänavu oma kategoorias Eesti Disainiauhindade finaali.

Kasesiirup

Hele kasesiirup on saadud kasemahla aurustamisel vaakumaurustiga. Aurustamine toimub madalal temperatuuril. Nii toodetud siirupis ei ole looduslikud suhkrud karamellistunud ning siirupi maitse on puhas, karge ja metsane.

Tumedamat kasesiirupit on aurustatud kõrgemal temperatuuril, kasemahlas sisalduvad suhkrud on kergelt karamellistunud. See toob siirupis esile rikkaliku, kergelt happelise maitsebuketi.

Tagasi üles