Rahvusvaheline jaht tõi Taageperra 56 naiskütti (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Triin Roostfeldt (keskel) ütleb, et jahid, millest võtavad osa ainult naiskütid, on Eesti jahikultuuris midagi uut ja erilist.
Triin Roostfeldt (keskel) ütleb, et jahid, millest võtavad osa ainult naiskütid, on Eesti jahikultuuris midagi uut ja erilist. Foto: Erakogu

Viimastel aastatel on Eestis naisküttide hulk märgtavalt kasvanud ning eelmisel nädalal üksnes naiste osalusel toimunud jaht Taageperas kinnitas, et sedasorti jahid, kuhu meestel kütiliinil asja ei ole, on järjest menukamad.

Naisküttide ühisjahtide traditsioon sai alguse 2010. aastal Saaremaal. Tänavu Taageperas peetud jaht oli aga eriline oma rahvusvahelise seltskonna poolest. Eestlaste kõrval käisid jahil kütid Leedust, Saksamaalt, Itaaliast, Islandilt, Bulgaariast ja Uus-Meremaalt, kokku 56 naist. See oli Eesti Naisküttide Seltsi juhatuse liikme Triin Roostfeldti sõnul maksimumpiiri lähedal osaliste arv, sest suurema hulga küttidega läinuks jahi korraldamine juba keeruliseks.

Osa uuest jahikultuurist

See, et jahil käivad koos üksnes naised, on Triin Roostfeldti sõnul Eesti jahikultuuris midagi uut ja erilist. „Naisküttidest on saanud üks osa Eesti jahikultuurist ja minu meelest parim osa sellest kultuurist, mis tegelikult on alles lapsekingades,” ütleb ta.

Roostfeldt usub, et naised toovad jahipidamisse oma naiseliku puute. „Võib-olla just naiskütid mõjutavad jahindust uute traditsioonide ja naiseliku käekirjaga, mis muudab jahi vastuvõetavamaks neilegi, kes sellesse skeptiliselt suhtuvad,” arvab ta ja tuletab meelde, et jahilkäimine ei ole eesmärk omaette, vaid kütid täidavad riiklikku tellimust, et hoida metsloomade arv kontrolli all.

Järjest rohkem naisi

2010. aasta sügisel oli Eestis 207 jahitunnistusega naist, selle aasta 1. oktoobri seisuga oli neid Eesti Jahimeeste Seltsi andmetel 337. Niisiis on viimase kuue aastaga kasvanud naisküttide hulk 39 protsenti. „Praegu korraldab Eesti Naisküttide Selts naistele peaaegu iga kuu mõne ürituse või jahi, seega saab koos käia hulga rohkem kui kuus aastat tagasi,” kõneleb Triin Roostfeldt.

Sellised kooskäimised on naisküttide jaoks Roostfeldti sõnul tähtsad. „Naised lihtsalt on loomult sellised, et tahavad isekeskis asju teha, arutada, kokku saada. Täpselt samamoodi nagu meestele meeldib aeg-ajalt omaette midagi putitada, soovivad seda naisedki.”

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles