Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ülbed poliitvurled

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Läinud nädalavahetusel Estonia kontserdisaalis luhtunud presidendivalimise katse näitas selgelt, et Toompeal pesitsevad rahvaasemikud on oma poliitskeemide punumisega liiale läinud. Oma käitumisega lasid nad kohalikest omavalitsustest tõsiste kavatsustega Tallinna saabunud esindajatele sõna otseses mõttes kõrge kaarega saapa peale.

Kahju, et meie põhiseadus ei näe sellistel puhkudel ette Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamist. Ehkki teoreetikute väitel ei ole põhiseaduslik kriis veel saabunud, on see tegelikult juba käes – Riigikogu ei ole suutnud talle põhiseadusega pandud kohustust täita ja Eestile president valida.

See, et nüüd seni omavahel kakelnud erakonnad palavikuliselt Toompea tagatubades ühist keelt ja meelt otsivad, on tagantjärele vigade parandamine. Justkui alles nüüd tuldi selle peale, et kelle iganes valimisel kehtib lihtne aritmeetika: valituks osutub see, kes kogub vajalikul arvul hääli. Loodetavasti järgmise nädala esmaspäeval suudetakse viga parandada ja Eestile väärikas president valida, kuid see ei muuda üldist suhtumist: rahvas on pettunud.

Järgmise tõehetke saabumist tasub oodata päev pärast järjekordset presidendivalimise katset ehk teisipäeval 4. oktoobril, mil Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asub arutama kahekümne viie omavalitsuse taotlust kontrollida haldusreformi seaduse põhiseaduspärasust. Õigemini küll pärast 4. oktoobrit, sest Riigikohtu lahend sel päeval kindlasti veel ei sünni.

Samas on haldusreformi seadus pannud kohaliku omavalitsuse volikogud veel enne Riigikohtu lahendi saabumist sundseisu: hiljemalt 1. oktoobriks 2016 ehk siis selle nädala reedeks tuleb esitada teistele kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudele ettepanek läbirääkimiste alustamiseks. Ehk siis läbirääkimisi on vaja alustada enne, kui võimalikel läbirääkijatel puudub selgus, kas kõik kavandatu on ikka põhiseadusega vastavuses.

„Leevenduseks“ on võimuliit pakkunud maaettevõtjatele diislikütuse kallinemist: lisaks tänavusele 14 protsendile tõuseb aktsiis järgmisel aastal veel 10 protsenti. Bensiini aktsiis tõuseb uuel aastal 10 ja maagaasi aktsiis koguni 10 protsenti. Need, kes pakuvad majutusteenust, peavad olema valmis käibemaksu tõusule 9 protsendilt 14 protsendile.

Nii et on, milleks valmis olla.

Tagasi üles