Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Noorte aednike kutsevõistlus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta tagasi toimunud noore aedniku konkursi võitsid Liisi Kont ja Karl-Matteus Nemliher.
Aasta tagasi toimunud noore aedniku konkursi võitsid Liisi Kont ja Karl-Matteus Nemliher. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Noorte aednike mõõduvõtmist on Räpina Aianduskool koostöös sihtasutusega Innove korraldanud juba mitu aastat. Kuni 2012. aastani toimus võistlus Räpinas ja kandis nimetust Floristaia, nüüd juba neljandat aastat kannab kutsevõistlus nime Noor Aednik ning võistluspaigaks on Maamess Tartus.

Noore aedniku kutsevõistlusel näitavad erialaoskusi kuni 26aastased kutseõppeasutuste õpilased. Kaheliikmelised võistkonnad täidavad mitmesuguseid aiandusülesandeid. Näiteks on tulnud määrata taimi, pookida, istutada puid, arvutada väetisekogust, ehitada kastmissüsteeme, teha vigursõitu puuduva pöörderaadiusega murutraktoriga jpm. Võistluse põhieesmärk ongi võimaldada aedniku eriala õpilastel näidata kutseoskusi ja selgitada välja parimad aednikud.

Kuigi võistlus on Eesti-sisene ja selgitatakse välja vabariigi parim noor aednik, siis osalema on kutsutud ka välisõpilasi, et oleks põnevam. Eesti aiandusharidus on kõrgel tasemel, sest noore aedniku kutsevõistluse võidud on siiani jäänud kodumaale. Mis saab aga võitjatest edasi, kas sellist võistlust on vaja ja on sellest neile mingit kasu olnud? Küsisin seda konkursi Noor Aednik 2015 võitjatelt, nüüdseks Räpina Aianduskooli vilistlastelt Karl-Matteus Nemliherilt ja Liisi Kondilt.

Kas taolist võistlust on vaja?

Karl-Matteus Nemliher: „Absoluutselt. Inimene, loomult loom, tahab võistelda. Võistlemine ja mõõduvõtmine, mis ju õigupoolest on üks ja seesama, on probleemide lahendamise järel teine ülioluline inimühiskonna arengu ja edasiviimise faktor. Võistlemine on meie loomuses, kõik tahavad olla paremad ja tublimad. Meie võistlus on hea koht selgitada välja parim aednik.”

Liisi Kont: „Noore Aedniku võistlus on suurepärane koht, kus panna proovile oma tõelised võimed ning võrrelda end sama eriala esindajatega teistest koolidest. See on hea võimalus panna proovile oma valmisolek hakkama saada pingelises olukorras ja seda kõike siis, kui taevast sajab vaheldumisi alla lund, vihma, rahet ja vahepeal lööb välku. Samal ajal unustamata oma partnerit, kellega täiuslikku koostööd tehes saab koju tuua võidu.”

Mida noore aedniku võistlus sulle andis, kas sellest on pärast võistlust ja kooli lõppu kasu olnud?

Karl-Matteus Nemliher: „Esmapilgul peale aukirja seinal ja trofeel aknalaual ei olnudki. Kuid kasu pole jõudnud minuni materiaalsel kujul, vaid suurema eneseusu ja kindluse kaudu. Olla milleski, küll mitte maailma, vaid Eesti parim. See on andnud nii mõneski olukorras julguse jääda endale kindlaks.”

Liisi Kont: „Võistluspäev on mul siiani selgelt meeles. Nii palju emotsioone: ärevus võistluse eel, aga ka hasart, elevus, rõõm, veel kord ärevus ning siis lõpuks rahulolu ja õnnetunne saavutatud võidu üle. Kõikide kaasaelajate ergutused ja soojad sõnad. Juba ainuüksi nende emotsioonide tõttu on võistlus vajalik, see paneb end tundma elavana ja enesekindlana. Kuna ˛ürii koosnes erialaspetsialistidest, oli nende positiivne tagasiside ja tunnustus iseäranis tiivustav ja motiveeriv.”

Kas olete endiselt tegevad õpitud erialal?

Karl-Matteus Nemliher: „Töötan Vääna puukoolis, kus saan teha tööd, mida olen õppinud armastama. Lisaks on mul endanimeline äriühing, kus hooldan peamiselt viljapuid, aga teen ka kõiksugu teisi aiandustöid.”

Liisi Kont oli enne Räpina aianduskooli õppima asumist lõpetanud maaülikooli. „Päev enne noore aedniku võistlust tehti mulle tööpakkumine ja kutsuti sügisest aianduskooli õpetajaks. Seetõttu on 15. ja 16. aprill 2015 mulle eredalt meelde jäänud. Olen siiralt õnnelik, et saan endiselt olla osa Räpina Aianduskoolist ja selleaastasel võistlusel tulla juba kutseõpetajana oma õpilasi toetama ja juhendama.”

Noore aedniku kutsevõistlus ei ole pelgalt noorte mõõduvõtt, vaid edendab aiandust varjatud moel: tõmbab tähelepanu ja propageerib aianduse eriala. On ju aednik tegelikult see, kes katab igapäevase toidulaua puu- ja köögiviljaga ning hoolitseb sellegi eest, et meid ümbritsev rohelus oleks hooldatud. Toidujulgeoleku seisukohalt on varude järjepidev kasv äärmiselt vajalik ja aktuaalne. Et seda tagada, on aianduse erialal ja noorte aednike tegemistel oma roll täita. Kohtumiseni noorte aednike tänavusel jõukatsumisel.

Tagasi üles