/nginx/o/2014/08/25/3299779t1h01b3.jpg)
Ma ei taha öelda, et kui sind ei ole maamessil, siis sind polegi olemas, kuid tänavu juba 24. korda Tartu äärelinnas toimuv maamess on paljudele maaeluga seotud ettevõtetele aasta tähtsündmuseks küll.
Kohtumiseni maamessil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal 21.-23. aprillini korraldataval maamessil on esindatud 450 suuremat ja väiksemat ettevõtet kümnest erinevast riigist. Kogu üritus võtab enda alla viis hektarit, nii et lisaks vaimule tuleb ka füüsis valmis seada.
Minu enda mälestused eelmise aasta maamessist on veel üsna kirkalt meeles. Tunnistan ausalt, et kui olin muudele väljanäitustele tiiru peale teinud ja suundusin tehnikasektsiooni, oli minu jaks otsakorral ning kõikvõimalikud masinad jäidki pooleldi vaatamata. Ka ei jõudnud ma saada täit pilti maamessil toimunud jõukatsumistest. Siit ka tõdemus: et maamessist täielik ülevaade saada, tuleks varuda vähemalt kaks päeva. Kus millal keegi midagi pakub, sellest saab pildi ette meie tänase Maa Elu keskel olevast maamessi plaanist.
Kogu seda kirevust varjutab paraku Eesti põllumajanduse kehv seis, mis on sundinud maaelu edendajaid allkirjade kogumise kampaania algatama. Tänases Maa Elus avaldatud põllumeeste keskliidu, talupidajate keskliidu ja põllumajandus-kaubanduskoja ühispöördumine valitsuse poole on järjekordne appihüüd. Kahju, aga vähemalt mulle tundub, et mullu septembris Toompeal toimunud põllumeeste meeleavaldus ei suutnud võimulolijate suhtumist põllumeeste muredesse kuigivõrd muuta. Kahtlen, kas seda praegunegi allkirjade kogumise kampaania suudab. Kuid eks lootus sureb viimasena.
Selge on, et Eesti võimukandjate suhtumine meie Maarjamaal toimuvasse ei ole adekvaatne. Ja asi pole üksnes võimukoalitsioonis. Ka opositsioon pole suutnud selget alternatiivi pakkuda. Ehk siis vahet pole, kes parajasti tüüri juures on. Selgeid sihte meie maaelu edendamiseks pole siiani suutnud ükski erakond välja käia.
Erilist entusiasmi ei tekita ka meie maaelu arengukavad, mille üld- ja tühisõnalisus paneb vaid õlgu kehitama. Aastaiks 2014-2020 koostatud maaelu arengukavas paneb juba esimene prioriteet kõrvad huugama. Eks otsustage ise: teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades. Jääb üle vaid küsida: mida siis ikkagi teha tahetakse?