Pilk kinnisvaraturule maal: eestlane ihaleb oma Ärmat

Varbla vallas mere ääres asuv Kaasiku talu on 1927. aastal ehitatud heas seisukorras rehielamu koos õunapuuaia ja metsatukaga, mille ostja saab pealekauba mootoriga paadi ning grill-, suitsu- ja tandooriahju. Foto: Uus Maa

Talu üles putitamist võetakse tänapäeval pigem hobi ja elustiilina, aga mitte põllumajandusliku ettevõtmisena, tõdevad maaklerid. Samuti on taluostjal kindel arusaam privaatsusest.

LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksing toob talude puhul välja kolm huvigruppi. Ühed on nooremad kliendid, kel soov lastega maale kolida, soovitatavalt kuni 20 kilomeetrit linnast: tööl, koolis ja lasteaias käiakse linnas.

Maale ihalevad küpses keskeas pensionieelikud, kel mõte maakodu sisse sättida ja sinna siis pensionipõlves päriselt elama kolida.

Kolmas seltskond on suvekodu või maakodu ihalejad, kelle jaoks on elamine maal nagu teine kodu.

Linlane otsib hingamisruumi

Saksingu hinnangul ei seostu talu inimeste jaoks enam põllumajandusega, sest selle valdkonnaga tegelevad pigem ühistud ja ettevõtted. See tähendab farme ja tootmist, aga mitte talu. Keegi ei heieta enam peas mõtet hakata väiketalunikuks, sest puuduvad vajalikud oskused ja teadmised. Neid, kes tahaksid maale lehmi pidama minna, ei ole enam. Küll on inimesi, kes otsivad võimalusi maal mõnd hobi viljeleda – kokanduse, käsitöö või mööbli restaureerimise huviga. 

Kui ettevõte ostab maadega talukompleksi, siis soetab ta selle põllumassiivi tõttu ning lõikab tavaliselt maade küljest hooned koos paari hektariga, tagab sellele juurdepääsu ning müüb maha.

Klientide silmis on hinnas ehedad originaalsed rikkumata maamajad. 90ndatel plastiga üle löömine ja eterniitkatus võivad saada hoonele müügi mõttes saatuslikuks – taluhooneid ostetakse emotsioonidele tuginedes. Veel kehvemad lood on plastvoodriga linnamajaks  ümber ehitatud talumajaga, selline ei sobi maamaja kujutlusega üldse kokku.

Kõige rohkem peetakse lugu põlispuude all paiknevast rehielamu tüüpi talumajast, kus ümber korstna paikneb kolm tuba, on õunapuuaed, kaev ja juurdepääsuteed.

Ostuhuvi poolest on hinnas mereäärsed vallad: Koongas võib talumaja oodata ostjat viis aastat, aga Häädemeestel, Tõstamaal ja Tahkurannas läheb samasugune elamine kiiremini kaubaks. See tähendabki, et talukohtade pakkumisi leiab rohkem sisemaal.

Otsitakse privaatsust: talul võib olla kuni kümme hektarit maad ja metsa, aga kui hooned paiknevad naabritega kõrvuti, siis see ei sobi. Eestlane tahab hingamisruumi.   

Talupidamine põhitöö kõrvalt

Arco Vara Tartu osakonna kutseline hindaja Reet Värnik on seda meelt, et viimase paari aasta jooksul on talude vastu huvi tundma hakanud iseseisvat elu alustavad noorpaarid või väiksemad lastega pered, kes soovivadki linnast maale kolida ja hakata ise köögivilja- või loomakasvatusega tegelema oma põhitöö kõrvalt.

Eelistatud on talukohad, mis asuvad piirkonnakeskuste läheduses ja on privaatsed ehk maanteest eemal ning õuealal on kõrghaljastus. Oluline on ka, et talus oleks elekter. Hea, kui lisaks elamule on säilinud või olemas mitmesugused kõrvalhooned, näiteks saun või muud abihooned.

Võru-, Põlva- ja Valgamaal on selliseid talukohti pakkumises üsna palju, kuid enamjaolt jõuavad sellised objektid müüki siis, kui omanik ei jõua enam talukohta hooldada ning hoonestus hakkab lagunema. Noore pere jaoks on aga paras katsumus midagi sellist üles osta, sest tuleb leida finantseerimisallikaid hoonete remontimiseks.

Värniku arvates selliste pakkumiste ühtset sihtgruppi määratleda ei saa, sest  talukohti otsivad siiski väga erinevast vanusest ja päritolust inimesed. „Olen kohtunud paksu metsa sees asuva talu hoovil põlise pealinlasega, kes on põgenenud kiirest linnaelust kohta, kus puudub tsivilisatsioon. Olen kohanud hollandlastest pensioniealist vanapaari, kes otsib talukohta järve kaldal, kuhu ükski juhuslik mööduja ei leiaks teed,” nendib hindaja. Osa ostjate jaoks on oluline, et piirkond, kuhu maja osta, oleks taristuga varustatud. Samas on linlaseid, kes tahavadki kolida piirkonda, kus lähim majapidamine on 15–20 kilomeetri kaugusel ja ükski küllatulev inimene ei leia esimese korraga õiget teeotsa üles, õuel jalutavad metsloomad ja ümberringi on ürgne mets.

Talu kui pereprojekt

Pindi Kinnisvara kinnisvaraekspert Peep Sooman leiab, et talude pakkumisi on kinnisvaraturul vähe. „Toimivat talu ei ole mõtet müüa, sest see on leibkonna elatise allikas. Müüakse, kui talupidajad on eakad ning nende jõud ei käi enam majapidamisest üle,” kirjeldab Sooman. Sel juhul pannakse hoonekompleks müüki talukohana, aga mitte äriobjektina. Ostjad ei tea talupidamisest enam midagi. Pole enam klienti, kes teatab, et tahan osta toimivat talu koos lehmade, sigade ja rukkipõldudega. Kel tänapäeval plaan hakata põldu pidama, see alustab ettevõtmise ülesehitamist päris nullist, mitte ei jätka kellegi teise alustatut.

Eestlastele on omamoodi eeskujuks meie president Toomas Hendrik Ilves, kes on ju ka talupidaja. Ärma talu on meie etalon: lossikultuuri siinmail pole ning mõisa taastamine viiks pankrotti. Soovitakse leida talukoht, mida tasapisi üles putitada, käia maal värsket õhku hingamas ja retrot nautimas. Kaugus pole selliste kohtade puhul määrav – tallinlane otsib pakkumisi läänerannikul ja kuppelmaastikulgi, sest tahab leida paika, mille külge ennast kinnistada. Privaatsus tähendab sedagi, et pood ja ühistransport võiksid asuda tunnise jalutuskäigu kaugusel.

Talukohta otsib reeglina nooremas keskeas põlvkond, kel lapsed juba kaela kannavad. Seda võetakse ühise pereprojektina, kuhu sõidetakse alul nädalavahetusteks, hiljem juba nädalateks. Taluostja tahab rohkem pühenduda kui suvilaomanik. Talu tähendab lõppematut tööd, suvila on pigem põgenemise koht. Talu on hobi ja elustiil. Eelistatakse üldiselt autentseid hooneid, mida on võimalik rekonstrueerida, aga mitte lammutada. Seal ümber võiks olla pisut maad. Taluomanik hakkab ju looma oma väikest kuningriiki või rantšot. „Lausa roppu moodi lisab sellisele kohale väärtust veesilm talu territooriumil ja oma metsatukk, olgu või 500ruutmeetrine,” kirjeldab Sooman. Pigem ollakse valmis silma kinni pigistama amprite pealt – neid saab alati juurde osta. Inimesed mõtlevad praktiliselt – küttepuud saab teha oma metsas, maad võib välja rentida. Ideaalilähedasi talukohti jõuab müüki vähe ja needki leiavad kiiresti ostja. Selliste putitatud majapidamiste hind võib olla isegi sadades tuhandetes eurodes. 

Kehvas seisukorras ja iluta paigas asuvaid talusid müükase väga odavalt, isegi alla 10 000 euro – peaasi et vaevast lahti saaks. Määrab seegi, kui turvalises kandis maakodu asub.