Noori peletavad maaelust eemale väärarusaamad ja tööpuudus4

Heleri All
Heleri All
:

Noorteühing Eesti 4H püüab erinevate tegevuste kaudu tõsta nii maa- kui ka linnanoorte huvi maaelu vastu ja pakkuda maanoortele rohkelt vaba aja veetmise võimalusi kodukohas. 

„Maaelu heaks!” on kirjutatud noorteühingu Eesti 4H Pärnus asuva peakontori laual lebavatele joonlaudadele. Need kaks sõna võtavad ühingu eesmärgid üsna hästi kokku. Ameerika Ühendriikidest eelmise sajandi esimesel poolel alguse saanud maanoorte liikumine saab Eestis sel aastal juba 25aastaseks, selle aja jooksul on organisatsioon läbinud mitu arenguetappi ja omandanud väärtuslikke kogemusi, räägib ühingu tegevjuht Gerda Vares. Tema sõnul on Eesti 4H praegu üks suurima liikmeskonnaga noorteorganisatsioone Eestis: liikmeid on nimelt üle tuhande. Ühingusse kuuluvad peamiselt 7–16aastased noored ning 70% liikmeskonnast tegutseb maal. Noortest koosnevate klubidega tegelevad vabatahtlikud juhendajad, keda eelmisel aastal oli ligi 70. Varese juttu mööda on vaba aja veetmise võimalused maapiirkondades piiratumad, seepärast tahab 4H näidata, et noored saavad ise oma elu huvitavamaks teha ning saata midagi korda oma kodukoha heaks.

Tulevikuootused

Gerda Vares räägib, et möödunud aastal 4H liikmete seas tehtud küsitlusest selgus, et kümne aasta pärast näeksid end maal elamas vähem kui pooled ühingu liikmetest ehk 43,9%. „Maaelu ei ole nii popp kui ta võiks olla, aga samas on piisavalt neidki noori, kellele hoolimata üldisest linnastumisest ja linnas pakutavatest võimalustest meeldib väga just nimelt maal,” tõdeb tegevjuht. Maaelu kahanenud populaarsust noorte seas võib seletada sellega, et linnas on vaba aja veetmise võimalusi lihtsalt rohkem kui maal. Samas toob ta välja, et tänapäeva noored on teadlikumad ja realistlikumad. „Nad mõtlevad juba väga varakult oma tulevikule – mis töökoht ja elutingimused maal või kodukohas on,” lausub Vares. Ta lisab, et kindlasti on see seotud ka mõnede maatööde ja ametite kohta ringlevate väärarusaamade või eelarvamustega.

Sama kinnitab ka kaheksa aastat 4H liige olnud tudeng Birgit Kuslap, kes ise maalapsena on praegu kooli tõttu maaelust pigem kaugenenud. Tema sõnul on maaelu väga suur miinus see, et kõik on kaugel: alustades ametiasutustest ja poodidest ning lõpetades sõprade-tuttavatega. Kuslap mainib, et suur osa tema tutvusringkonnast praegu maale kolimisest huvitatud pole. „Maanoored juba teavad, mida kujutab endast elu maal, aga linnalastel võib olla tekkinud vale kujutluspilt, mis neid maalt eemale hirmutab,” sõnab tudeng. Ta leiab, et noorte maale meelitamiseks võiks maal olla rohkem töökohti ning võimalusi. „Paljud kardavad üksildust ja raskusi, mis maaeluga kaasnevad, kuid tuleks näidata, et see tegelikult nii pole.”

Ühingu juhatuse liige Helen Siska toob noorte maalt lahkumise põhjusena välja veel haridusreformi. Tema sõnul paneb see noori liikuma maakonnakeskusesse või linnakooli. „Asi pole selles, et nad ei väärtustaks maaelu ega poleks sellest üldse huvitatud. Tihti on noor küll südamega maa küljes kinni, aga olude sunnil peab seadma igal esmaspäeval sammud mammutkooli poole, kus ei toimu peaaegu üldse individuaalset õpet,” kirjeldab Siska.

Helen Siska arvates saab Eesti 4H aidata maaelu populariseerida. Seni on ühing tema sõnutsi teinud nii-öelda kasvatustööd ehk tegevuste ja sündmuste kaudu toonud noortele maaelu väärtused kätte. „Näiteks oleme õpetanud, kuidas teha ise võid, rääkinud neile teraviljadest, taluloomadest ja nende eest hoolitsemisest,” seletab Siska. Ta kirjeldab mõne aasta tagust projekti „Maal on vahva”, mille käigus noored ise lasteaia- ja algkoolilastele teraviljade, köögiviljade ning taluloomade kohta esitlusi tegid. „Need olid väga harivad. Esitlusi teinud noored said ise ka targemaks,” kiidab ta. Siska lisab, et kuna Eesti 4H toetab tervislikku eluviisi, siis korraldatakse matku, tehakse sporti ning liigutakse palju värskes õhus. Siska loodab, et kui noortele pakkuda piisavalt tegevust ja eneseteostusvõimalusi maal, kodukohtades, kasvab ka nende huvi maal elamise vastu.

Võimaluste avastamine

Ühingu tegevjuht Gerda Vares arvab, et väga tähtis on noortele tutvustada eri ameteid, karjäärivõimalusi ja maatöid. Tema sõnutsi tuleb noortes arendada loovust ja ettevõtlikkust ning näidata, mida nemad ise saaksid kodukohas korda saata ning mis mujal maailmas selles valdkonnas tehakse. Vares kirjeldab, et selleks on Eesti 4H-l näiteks rahvusvaheline noorsoovahetusprogramm IFYE (International Farm Youth Exchange), mille raames Eesti noor võib minna ja paar kuud näiteks USAs või Šveitsis mõne pere juures farmis elada ning sealset elu näha. Samuti kuulub Eesti 4H Euroopa maanoorte katusorganisatsiooni RYE (Rural Youth Europe), mis pakub võimalusi teiste riikide maanoortega kohtuda.

Ühingu juhatuse liige Helen Siska leiab, et vanemad saaksid nii mõndagi ära teha, et noored ilmtingimata linna ei läheks. „Peab näitama, mida head ja põnevat maaelu pakub ning kõik käed-mustaks-tööd järele proovima. Avastamise kaudu me ju õpimegi,” räägib ta. Siska ise on maalt pärit ning seetõttu oskab hästi kokku võtta maal elamise võlu: „Maal on hea elada, sest ümberringi on muutuv maagiline loodus ja värsket õhku võid sisse ahmida liitrite viisi.”

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadmaaelunoored
Samal teemal
Viimased uudised
RatsutamineKõik
Top lood
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Tartu PostimeesKõik
Pärnu PostimeesKõik
SakalaKõik
Virumaa TeatajaKõik
Järva TeatajaKõik
ValgamaalaneKõik
MajandusKõik
TarbijaKõik
60 PLUSSKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE